IKT-sektoril üllatavalt suur jalajälg. Helmes: jätkusuutlik tarkvara on seotud müütidega
Kuigi IKT-sektori jalajälg on üllatavalt suur, kujundavad tarkvaraarendust ja sellega seotud vastutustundlikkust kaks eksiarvamust, väidab Helmese innovatsioonijuht Meelis Lang.
See, et jätkusuutlikum tarkvara vähendab oluliselt inimeste ja ettevõtete mõju keskkonnale, jääb tema sõnul aga tihti tähelepanuta.
Meelis Langi kommentaar:
IKT-sektori jalajälg on üllatavalt suur: Euroopa Liidu kliimastrateegia hinnangul tarbib IKT-tööstus 4-10% maailma elektrist ja tekitab 1,5-5% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kuid paljud ettevõtted kasutavad ja arendavad jätkuvalt tarkvaralahendusi, mis ei arvesta keskkonnasäästlikkuse aspektiga.
Digiajastul on tarkvaraarendust ja sellega seotud vastutustundlikkust kujundanud kaks peamist eksiarvamust. Esimene neist on uskumus, et kõik digitaalne on olemuselt keskkonnasõbralik ja justkui ei jätakski seetõttu endast maha süsinikujalajälge. Teine eksiarvamus on see, et “rohelisema“ või jätkusuutlikuma praktika kasutuselevõtuga kaasneb suurem kulu. Mõlemad väited saab ümber lükata.
Digitaalne ei ole iseenesest roheline
Digitaalne maailm ei ela kliimaneutraalses mullis. Tegelikkuses on IKT-sektoril samaväärne süsinikujalajälg ülemaailmse transporditööstuse omaga.
Keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid tuleks rakendada ka ITs ja vaadata digitaalset maastikku värske pilguga: mida saame teha, et IT-lahenduste jalajälge vähendada. Tehnoloogia iseenesest ei ole ühegi keskkonnaprobleemi imerohi, jätkusuutlikud lahendused eeldavad kõigepealt, et lahendatakse õiget, mitte pseudoprobleemi.
Alles siis, kui on kindel, et lahendatakse õiget probleemi, muutub oluliseks lahenduse efektiivsus. Viimane ei tähenda ainult energiatarbimise või kulude kärpimist, vaid ka kasutajate digiharjumuste keskkonnasäästlikumaks nügimist.
Jätkusuutlik tarkvara pole ainult arendaja töö
Jätkusuutliku tarkvara eest ei vastuta ainult arendajad. See on ettevõtteülene kokkulepe ja pingutus alates mõtteviisist juhtimises kuni töötajateni, kes oma igapäevatöös jätkusuutlikku praktikat ellu viivad.
Kolm olulist põhimõtet, mida siinkohal arvestada:
Hetkel kuum
- Lähene asjale lihtsalt: liigne keerukus põhjustab sageli ebaefektiivsust ja ressursi raiskamist. Tarkvaralahenduste lihtsana hoidmine vähendab oluliselt nende keskkonnamõju.
- Kontrolli andmemahte: suurtel andmemassiividel on oma energia- ja ressursikulu. Läbimõeldud andmehaldus mitte ainult ei vähenda energiatarbimist, vaid suurendab ka turvalisust.
- Tõhus ongi jätkusuutlik. Targalt ehitatud ja energiateadlik tarkvara mitte ainult ei säästa ressursse, vaid on ka lõppkasutajale kiirem ja mugavam.
Rohelisel tarkvaral laialdased eelised
Maailma ühe suurema IT-ettevõtte Accenture uuring juhib tähelepanu keskkonnasõbraliku tarkvaraarenduse olulisusele. See kinnitab, et säästlike tarkvaraarendustavade rakendamine loob eeliseid, mis ulatuvad keskkonnakaalutlustest palju kaugemale. Nendeks on:
- Edukas ettevõtlus. Säästlikumad lahendused pole mitte ainult tõhusad, vaid need on ka atraktiivsemad tarbijatele, kes soovivad teha keskkonnasäästlikke valikuid. Uuring näitab, et keskkonnateadlikumad IT-lahendused on edukamad.
- Tõhusam värbamine. Ettevõtte jätkusuutlikkus on eriti noorema põlvkonna jaoks oluline. Heade töötajate leidmine ja hoidmine on üha enam seotud ettevõtte pühendumusega keskkonnahoiule. Jätkusuutlik tarkvaraarendus annab seega talentide värbamisel konkurentsieelise.
- Lihtne ja efektiivne innovatsioon. Jätkusuutlik tarkvaraarendus seab küll omad piirangud, kuid samas sunnib arendajaid mõtlema loovamalt ja efektiivsemalt, mis tuleb innovatsioonile ainult kasuks. Nii toetab jätkusuutlik lähenemine tarkvaraarendusele ka innovatsiooni.
Green coding teemaks ka IT-juhtimise aastakonverentsil
Keskkonnasäästlik tarkvaraarendus eeldab muutusi tarkvaraarenduses, et vähendada IKT-sektori suurt jalajälge. Ka digimaailmal on aeg võtta keskkonnasäästlikkus oma missiooniks.
Miks eelistada arendamisel rohelist tarkvara, mis tulu toob see tellijale ja kasutajale, mida enne tarkvara arendust läbi mõelda, kuidas olla tark tellija – neid küsimusi avab 14. mail Tallinnas IT-juhtimise aastakonverentsil ka Helmese tiimijuht Kaspar Kinsiveer:
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele