Kas tehisintellekt ehitab varsti me majad?
Ehitusektor on ilmselt üks kõige vähem innovatsioonile orienteeritud sektoreid üldse. Kas AI tänane võidukäik jõuab ka ehitussektorisse ning mida üldse saaks muuta? Hea oleks ka teada, millised sektori osad saavad suurema mõjutuse ja millised jäävad sootuks puutumata.
AI tulekuga peab paratamatult arvestama ka töökohtade kadumisega. Millised ametid jäävad ehitussektoris uuendustele jalgu?
Oxfordi Ülikool on oma uuringus tõdenud, et AI võidukäik kaotab 80% tõenäosusega järgneva 10 aasta jooksul ära taksojuhid, raamatupidajad ja turundajad, aga ainult 2% on tõenäosus, et projekteerijad jäävad tööta. Kõlab hästi, aga mis see siis tegelikult sektorile tähendab? Me ei uuenegi – ei käigi ajaga kaasas?
Nii lihtne see loomulikult ei ole. Ehitussektori uuenduste vähesuse teeb keeruliseks asjaolu, et vähe on korduvat, mida saaks standardiseerida. Kui esimesena kaovad AI ja robotite abiga ära kõige lihtsamad ametid, siis ehituses tänu hoonete unikaalsusele on see oluliselt keerulisem. Palju on demonstreeritud roboteid, mis paigaldavad kipsplaati, pahteldavad või laovad müüri. Kõik nad töötavad hästi labori tingimustes, aga päris ehitusobjektil on erisusi ja kitsendusi nii palju, et roboti täiemahuline rakendamine muutub keeruliseks. Erandiks on standardiseeritud tootmine (elemendid, moodulid jne), aga ka nende osakaal kogu ehituses on täna veel väike (erinevatel hinnangutel 20-30%) just tänu unikaalsusele. Lisaks tulevad mängu veel riigiti erinevad ehitusnõuded ja seetõttu ongi ehitus keerukas ja automatiseerimine raskendatud.
Tehisintellekt aitab pigem hoone planeerimise faasis ja ehitusprotsessi kavandamisel, aga päris ehitamine ei saa vähemalt esialgu AI-st palju mõjutatud.
Inseneridel ja arhitektidel aitab AI projekte optimeerida ja genereerida sellest lõpmatul hulgal versioone. AI-st on palju abi andmete analüüsil - sellest tulenevalt saab suurendada näiteks hoone energiatõhusust, aidata ehitusmaterjalide valikul ja ruumi planeerimisel.
Ehituse planeerimisel saab AI aidata paremini tööjõudu ja ehituse ajakava planeerida. Samuti võib ta lähteandmetele tuginedes ennustada projekti ja ehituse kitsaskohti, millega saab varakult arvestada ja ennetada seisakuid ehitusplatsil.
Hoone energiatarbimise sisendandmed on hea alus, millelt AI saab teha targemaid otsuseid ja nii hoone energiakulu optimeerida vastavalt kasutusele.
Igapäevaselt puutun kokku rohkem hoonete projekteerimisega, kus innovatsioon ja AI võtavad ära just kõige lihtsama töö. Tehnikud näiteks ei pea enam jooniseid vormistama, vaid võimekamad projekteerimistarkvarad suudavad seda teha automaatselt. Endiselt on aga puudus juhtivatest arhitektidest ja inseneridest.
Kuivõrd projekteerimine on meeskonnatöö, siis hea tulemus tuleb õige meeskonna komplekteerimisel ja just siin saab AI abiks olla. Hea meeskonnaga on võimalik ehitushinda vähendada 10%, mis on ehitushindasid arvestades päris suur summa. Minu teada on Iffent täna ainus ettevõte maailmas, mis kasutab projekteerimismeeskondade moodustamisel tehisintellekti abi. Sisendiks AI-le on inimeste oskused, tehniline tase, isiklik sobivus, projekti nõuded ja muu vajalik, mis aitab kaasa korrektse projekti valmimisel.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele