Investor Madis Müür: ühe langenud puu taga on vägagi elujõuline mets

Ka väiksem likviidsus ei ole vastuargument, kuna börsilgi oskavad väga vähesed turgu ajastada, ja enda suuremaid kulusid nagu kodu ost on vägagi võimalik ette planeerida. USAs parima, ligi 11%-se tootlusega Yale´i ülikooli sihtkapitalil, mis on ka laiemalt investeerimismaailmas suunanäitajaks, on näiteks aktsiates väiksem osa investeeringutest kui riskikapitali sektoris. Nagu Nasdaq on OMXT’d ja S&P500’t oluliselt edestanud, nii läheb ka idudel suures plaanis vägagi kenasti köhatusele vaatamata.

Esimene suurem õppetund ongi, et hea kodutöö, hajutamise ja ettevõtetele kaasa aitamisega on uuringute järgi varajased start-up´id parima ajaloolise tootlusega varaklass, 22-27% aastas, ja Eestis on neil veel eriti hästi läinud, läbikukkumiste määr on madal, edumäär kõrgemaid maailmas. Nutikale investorile, kes luhta läinud võimalusi üleliia taga nutma ei jää, on tegu selgelt parima varaklassiga. Erinevalt börsist, kus üksikaktsiate analüüsimine võrreldes indeksitesse lükkamisega on ajakulu mõttes vägagi küsitav tegevus, on start-up´ides nutikal investoril võimalik ja ka täitsa reaalne uuringute järgi vägagi head tootlust saada.

Paljud investeeriks ainult tulevastesse garanteeritud ükssarvikutesse, kui algne investeering oleks tagatud, investeering toimuks 3x kasumilt ja kõik prognoosid oleks ka asutajate isikliku käendusega tagatud. Päris maailmas see nii päris ei toimi ja selline lähenemine kõlab nagu 40aastase tugevalt ülekaalulise meesneitsi jutt: ma olen ennast selle õige jaoks hoidnud! Reaalsuses on heade tulemuste jaoks pisut rohkem vaja, aga samas on Eestis tegelikult vägagi tehtav häid tootluseid valdkonnast saada. Tuleb vaid lubavamate raketikatsetustele lassosõlm peale heita ja koos teiste kogenud kasvuinvestoritega investeerimine on siin vägagi hästi töötanud.

Millised olid õppetunnid Frank.ai investeeringu kaotamisest? Laias laastus tuleb start-up-investori edu kolmest staadiumist: 1) tehinguvoo tekitamine; 2) kodutöö ettevõtte kallal (due diligence) ja 3) ettevõttele kaasa aitamine. Kõigis neis on teadmised vahepeal oluliselt edasi läinud ja investorina õpitud.

Head riskifondid on üldiselt need, kes on varem headesse start-up´idesse investeerinud ja osanud neil aidata edukaks kasvada. Nende juurde tulevad ka hiljem lubavaimad idufirmad. Magavale kassile hiired suhu ei jookse ja kiruvale investorile veel vähem. Täpselt sama on ka inglimaailmas. Tee tehinguid, kiida edulugusid, jaga õppetunde, aita ettevõtetele kaasa, ole nähtav ja siis tulevad ka head tehingud, head start-up´id sinuni. Samas, kui osadest välja ei tule, siis tasub olla hea kaotaja, õppetunnid endale kirja panna, et järgmine kord targem olla ja ettevõte viisakalt ära saata.

Tehnoloogiaettevõtted ei ole laenuistrumendid, kus peaks pikalt jaurama, et pankrotipesast 10 senti euro kohta tagasi saada. See on täiesti vale koht energia suunamise mõttes. Tootlus tuleb sellest, kui kolm korda kasvanud ettevõttel aidata 30kordselt kasvada, hea õnne korral kaugemalegi. See on koht, kus raha teenitakse, mitte pankrotipesas sentide üle jauramisega. Tulemused tulevad suurte võitudega, mitte kaotuste minimeerimisega. Plahvatavat raketikatsetust enam ei päästa, invaliidi on ülikeeruline olümpiavõitjaks aidata. Ja see on igati okei.