Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järgmise hüppe tegemiseks tasub IT-d rakendada
Äriplaan ja IT-strateegia ei tohiks olla eraldiseisvad osad. Kaasaegne äriplaan arvestab ITga ja IT on osa ettevõttest ning selle toimimisloogikast, kirjutab Net Group juhatuse liige Anders Abel.
Äriplaanis on oluline osa lisaks ärimudelile ja turu-uuringutele ka tegevusplaanil. Täna moodustab sellest arvestatava osa IT. Välisturgudele mineku ja ekspordi puhul annavad digitaalsed lahendused väga head võimalused välisturul tegutseda, online’is turundada ning oma kaupu ja teenuseid müüa.
Äriplaan ja IT-strateegia ei tohiks olla eraldiseisvad osad. Kaasaegne äriplaan arvestab IT-ga ja IT on osa ettevõttest ning ettevõtte toimimisloogikast. Täna oleks kasulik mõelda, kuidas digitaliseerimine ja automatiseerimine võiks järgmisel aastal ja ka tulevikus abiks olla. Maailma trende vaadates näeme, et me ei ole ärides riigipiiridega piiratud. Kõik ettevõtted on oma teenuste ja toodete müügis võimelised olema globaalsed. Järgmise kasvu ja hüppe saavutamiseks tasub IT-d rakendada.
IT partneri valimisel on oluline pöörata tähelepanu sellele, kui hästi valitav partner sinu ettevõtte ärist aru saab. See on eriti oluline just praegu, kui majandus näitab sellist trendi, et ettevõtted võiks olla investeerimisaltimad. Hea partner aitab tõlkida äriplaanist tegevusplaani ja leida lahendused, millised arengud IT-s peaks toimuma, et toetada äriliste eesmärkide saavutamist, olgu selleks järgmine kasv, suurem kasum või midagi kolmandat.
Kuidas leida hea partner?
Kogemus on näidanud, et kui on teatud hulk IT-ettevõtteid välja valitud, siis hea partneri tuvastamiseks tuleks vestlust alustada sellest, mida äriliselt tahetakse saavutada. OIuline ei ole kogu lahenduse välja mõtlemine enda peas, vaid potentsiaalsetele partneritele ärilise ülesande andmine, alustades olukorra tutvustamisest ja liikudes sihi seadmiseni, milleni soovitakse jõuda.
See siht võib olla kasumlikumana toimimine, tööaja efektiivsem kasutamine või tööressursi jaotamine selliselt, et inimesed võiksid luua lisandväärtust, selle asemel, et tegeleda korduvate ja igapäevaste andmesisestuse tüüpi tegevustega. Lisandväärtuse küsimus on aktuaalne, sest paljud lahendused ei tekita alati efekti tööaja säästmisest, vaid sellest, et ettevõttel tekib võimalus töötajate aega suunata näiteks klientidega tegelemiseks, mis tekitab võimaluse oma tooteid müüa läbi tugeva ja pikaajalise kliendisuhte. IT on võimaldaja, mis loovutab piltlikult Exceli tabeli täitmise aja kliendiga kontakteerumiseks.
Mujal maailmas teatakse ja tuntakse Eestit kui hästi digitaliseeritud riiki, aga statistika ütleb, et tase on hea ainult avalikus sektoris, erasektoris jääme paraku allapoole Euroopa Liidu keskmist. Statistika selles osas paika ja ettevõtted erasektoris ei ole digitaliseerimisega olulisel määral tegelenud.
Tööstuse ja tootmise sektoris on meil arenguruumi. Aga näiteks telekomisektoris ja panganduses Eestis lahendusi, mis näitavad, et me oleme digitaliseerituselt teistest aastate võrra ees. Siinkohal on head näited mobiilne- või distantspangandus, milles me oleme vaieldamatult üle Euroopa keskmise. Euroopas on pangandus kohati väga traditsiooniline ja väga palju kinni selles, et asjaajamiseks tuleb külastada füüsilisi kontoreid.
Alati robot ei päästa
Tööstussektoris on palju võimalusi ja näeme, et on lahendusi, mida ettevõtted võiksid kasutusele võtta. Motivatsioon on ettevõtetel olemas ja kuna tehnoloogia on eriti määrav, siis tuleks pigem läbi mõelda, milline see digitaliseerimine peaks olema.
Ühelt poolt võime rääkida, et võetakse kasutusele robotid või automatiseeritud tootmisliinid, aga see ei ole iga ettevõtte kuldne võti. Pajude eksportivate ettevõtete jaoks ei sobi nende ärimudeliga mitte ainult automaatsed tootmisliinid, vaid tihti hoopis teismoodi lahendused.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele