E-riigi infosüsteemid võiks viia erasektorisse, osa ettevõttest võiks olla börsil, pakub välja IT-ettevõtja Jaak Laineste.

- Jaak Laineste
- Foto: Erakogu
Tarkvara loomine keerukatele infosüsteemidele ongi väga keerukas ja kallis tegevus. Seda võib võrrelda pilvelõhkuja ehitusega, kus iga tellis tuleb käsitsi eraldi välja tahuda ja teha seda veatult – vähimgi kõrvalekalle mis tahes detailis võib viia kogu hoone kokkukukkumiseni. Iga detaili tuleb eraldi disainida, teistega kokku sobitada, üle kontrollida ja siduda – olukorras, kus ehitise kasutajal (kliendil) on sageli ainult ebamäärane info selle kohta, mida seal täpselt tegema hakatakse ja kuidas kasutada plaanitakse.Inimeste käitumist ongi võimatu ennustada, seega on tavalised ka väiksemad ja suuremad ümbertegemised, kui selgub, et hästi mõeldud asjas on mingi loogika viltu läinud. Iga päev lahendatakse uusi unikaalseid probleeme, sest kõike, mis ei ole unikaalne, oskab tarkvaraarendaja niikuinii töö käigus ära automatiseerida; üle jääbki vaid ebastandardne töö. Nii päev-päevalt need miljonid kogunevadki. Kas neid siin Eestis läheb kümneid, sadu või tuhandeid, ei ole mina pädev ütlema, aga mõne küsimuse võiks siiski õhku visata.
Kas meil on sellist e-riiki vaja?
Mida võiks teha?
Loe pikemalt Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale
„Tehisintellekt äris“.