Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Iganenud tarkvarametoodikad tuleb riigihangetest välja juurida
19. oktoobril toimunud IKT Aastakonverentsil oli arutluse all ühe olulise teemana mastaapsete tarkvarahangete edukas läbiviimine. Mitmete suurte riigihangete ning ka erasektori projektide peamine probleem on iganenud tarkvaraarendusmetoodikate kasutamine ja seda peaks tulevaste läbikukkumiste ennetamiseks vältima, soovitab Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmese arendusjuht ja partner Raul Ennus.
Suurte tarkvarahangete läbiviimine on seotud väga suurte riskidega. Globaalse statistika kohaselt ebaõnnestuvad ligi pooled suured projektid. Lisaks veel kolmandik viiakse läbi suurte mööndustega – sisuliselt ei saavuta need projektid täielikult oma eesmärki ja/või lähevad oluliselt üle eelarve ja tähtaja.
Tarkvaraarenduse eripära on väga suur määramatus projekti alguses ja esimese poole jooksul. Projekti alguses on pea võimatu näha ette kõiki vajalikke detaile, lahendusi ja seoseid. Kui tuua näide tavaehitusest, siis seal on võimalik kogu projekteeritav hoone palju väiksema määramatusega kuni detailsete sõlmedeni ära kirjeldada. Kuigi ka tavaehituses jäävad alles riskid ja projekti elluviimise käigus tuleb teha teatud määral muudatusi. Riskide minimeerimiseks on kasutusele võetud näiteks 3D modelleerimine.
Majade ja tarkvara ehitamise oluline erinevus on, et hoone projekti joonistades luuakse valmivast hoonest minimaalne, kuid üpris sarnane mudel. Tarkvara puhul aga sellist 1:1 mudelit alati ei looda. Tarkvara lähteülesanne pole tihti mitte süsteemi vähendatud prototüüp, vaid suur hulk teksti – analüüsidokument. Ja see on oluline riskikoht – teksti mitmetimõistetavus on liiga suur ja ainult teksti abil planeeritavat süsteemi läbi projekteerides on risk, et pole mõistetud tegelikku vajadust.
Tarkvaraprojekti alguses tuleb teha võimalikult palju prototüüpimist
Siit jõuame olulise tõdemuseni. Iganenud tarkvaraarendusmetoodikate (kose, ingl keeles waterfall mudel) puhul arvati, et projekti alguses on võimalik kõik detailid lõplikult teksti abil ära modelleerida. Kaasaegsed metoodikad (paindlikud, ingl keeles agile ja lean mudelid) väidavad vastupidist – projekti alguses saame vaid määratleda ärilised eesmärgid ja üldisemad n õ u d e d süsteemile. Detailsed süsteemi o m a d u s e d tuleb teatud määral proovimise teel selgitada välja projekti käigus. Sarnaselt 3D modelleerimise loogikale tavaehitusega, on oluline luua loodavast tarkvarast mitte tekstilisi, vaid võimalikult elulähedasi kirjeldusi (prototüüpe) loodavast süsteemist. Ehk pildid, dünaamilised prototüübid, minimaalsed tooteideed (ing keeles minimal viable product) on väga oluline osa loodava tarkvara kirjeldamisel ja projekti edukuse tagamisel.
Tarkvaraarenduses on väga palju erinevaid võimalusi riskide maandamiseks ja vastupidi – karisid, kuhu otsa sõita. Kui järgida projektide elluviimisel kaasaegseid tarkvaraarendusemetoodikaid, siis on võimalik riske ja määramatust oluliselt vähendada.
Mitmete suurte riigihangete ja ka erasektori projektide probleem on olnud iganenud tarkvaraarendusmetoodikate kasutamine. Riigil erinevalt erasektorist, on võimalik keskselt teatud norme ja reegleid kehtestada. Riik peaks seda võimalust kasutama ning selgelt deklareerima, et iganenud metoodikate kasutamine riigihangetel ei ole lubatud. Loomulikult eeldab selle juurutamine erinevaid toetavaid tegevusi (juhendmaterjale, koolitusi, seminare jne) ja üleminekuaega, mis on suuremate muudatuste elluviimiseks vältimatu.
Hetkel kuum
Seotud lood
Vahepeal kiduma kippunud kasumiga info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor hakkas kolmandas kvartalis jälle kosuma, kirjutab Äripäev.
19. oktoobril toimus IKT Aastakonverents 2017 "Transformatsioon". Vaata fotogaleriid konverentsipäevast, millel anti üle Äripäeva aukirjad 2016. aasta majandustulemuste põhjal parimatele IT ja telekomi valdkonna ettevõtetele.
Äripäeva teemaveebi ITuudised.ee poolt 22. novembril korraldatud seminaril "IT-hanked uue seaduse järgi" andis uue RHS kaasautor Kristiina Kaarna ülevaate, milliseid tõhusaid võimalusi annab uus riigihankeõigus, et lahti saada turusolkijatest ja saada parima lisandväärtusega pakkumusi.
Uut riigihangete seadust (edaspidi seadus) tervikuna võib kokkuvõttes hinnata kui tugevat keskmist. Kohustuslikus korras on üle võetud Euroopa Liidu nõutavad muudatused, kuid vähe on sätteid, millega suunatakse Eesti hankijaid maksumaksja rahaga paremini ümber käima ning pakkujaid vähem jokitama, tõdeb advokaadibüroo Sorainen advokaat Kadri Härginen.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele