Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IoT’st oleme kõik kuulnud, aga kuidas kõlab IoH – inimeste internet?
Analüütikute hinnangul on asjade internetiga (IoT) ehk värkvõrguga 2020. aastaks ühendatud ligikaudu 30 miljardit seadet. Järgmisena võiks sarnasel viisil saada ühendatud meie – inimesed, leiab Nortali e-identiteedi ekspert Karina Egipt.
Loomulikult on meil kõikidel ligipääs internetti ja oleme juba seeläbi ühendatud. Kuid olgu esmalt täpsustuseks öeldud, et siinkohal tuleb hoopis juttu inimeste interneti kontseptsiooni valguses elektroonilise identiteedi edasiarendusest.
Idee, mille kohaselt inimesed võiksid olla unikaalse identifitseerijaga kõik ühendatud justkui seadmed asjade internetti, ei olegi nii ulmeline. Inimest esindab selles kontseptsioonis isiku turvaline e-identiteet. Vahend, mis on igapäevane üha rohkemates riikides ning mis võimaldab isiku turvalist ja unikaalset identifitseerimist digikeskkonnas, tehes seeläbi kättesaadavaks hulga avalikke e-teenuseid, võimaldades teha äritehinguid elektrooniliselt ja palju muud.
Riikides, kus e-identiteedi potentsiaal on realiseeritud täies mahus, on sellest saanud digitaliseerumise, bürokraatia vähendamise ning aja ja raha kokkuhoiu üks liikumapanevamaid jõude. See on ka põhjus, miks Egipt näeb, et mitte väga kauges tulevikus võiks olla aeg viia e-identiteet järgmisele tasandile – riiklikult üleilmsele. Ja siin tulebki mängu nn inimeste interneti kontseptsioon.
„Kõigil meil on füüsiline identiteet,“ selgitab Egipt. „Mitmetes üleilmsetes teenustes (Google, Facebook jms) on meil ka elektrooniline identiteet – ehkki vaid konkreetses suletud süsteemis. Samuti on paljudes riikides olemas laialt levinud turvaline e-identiteet, mis toimib riigis pakutavate teenuste lõikes.“
E-identiteedi positiivne mõju nii kasutajatele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele on ergutanud üha rohkemaid maailma riike oma süsteeme välja töötama. Neil lahendustel on suur siseriiklik mõju, kuid see paraku lõpeb Egipti sõnul riigipiiridega.
Oluline piirang tuleneb sellest, et ühes riigis kasutatav isiku unikaalse identifitseerimise protsess ei ole ühildatud teise riigi protsessidega. Näiteks ei saa isik ühes riigis välja antud e-identiteediga asutada ettevõtet teises riigis, kus süsteem lihtsalt ei tunne teda ära ega saa turvaliselt tema isikut kindlaks teha. See on piirang, mille juured peituvad tehnoloogias, kuid mida on Egipti sõnul võimalik ületada viies diskussioon tehnoloogiaülesele tasandile.
Selleks, et saada tõelisteks maailmakodanikeks, on Egipti sõnul tarvis leida ühine visioon ning töötada välja rahvusvaheliselt aktsepteeritud standard, mille järgi jagatakse unikaalseid identifitseerijaid, mis võimaldavad tuvastada isiku identiteedi internetis turvaliselt teenuste ja riikide üleselt.
Seda võib kohati võrrelda 1980. aastatel loodud IP-aadresside väljaandmise süsteemiga, mis määrab igale võrku ühendatud seadmele arvtunnuse. Toona kehtestati rahvusvaheliselt tunnustatud standard, mis võimaldab ühendada iga seadme unikaalse identifitseerijaga.
Egipti sõnul on selge, et ei saa eales olema ühtainsat tehnoloogilist või turvalahendust, mille võtaks omaks kõik maailma riigid. “Lahendus antud küsimusele peab olema tehnoloogiaülene ning see on diskussioon, mida loodangi algatada,“ selgitab ta.
Egipt kutsub muuhulgas teemale mõtlema ka moraali- ja eetikapõhimõtete võtmes. Näiteks, kuidas tagada, et inimeste õigus privaatsusele ei saaks tulevikus ohustatud? “Peame arvesse võtma kõiki seotud riske. Ka seda, kas see viib meid ehk hoopis sammukese lähemale singulaarsusele, tekitades ohu, et tehisintellekt saavutab meie jaoks hoomamatu taseme?“ toob Egipt esile teemasid, millest mõelda elektroonilise identiteedi tulevikku vaadates.
E-identiteedi tulevik saab olema üks olulisemaid teemasid ka ülemaailmsel e-identiteedi ja küberturvalisuse konverentsil 25.–27. septembril 2017 Prantsusmaal, kus Eesti IKT klastrit esindavad Karina Egipt Nortalist ning Georg Nikolajevski ja Urmo Keskel SK ID Solutions’ist. Eesti suursaadik Prantsusmaal Alar Streimann peab konverentsil kõne digiühiskonna turvamisest ja räägib ka e-Eestist.
Autor: Karina Egipt
Seotud lood
Tunnustatud institutsionaalsed investorid märkisid täis Nortali 15-miljonilise võlakirjaemissiooni. Rahvusvahelise tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal kasutab kaasatud kapitali oma kasvu finantseerimiseks ning olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Võlakirjad on 5-protsendise intressimäära ning 5-aastase tähtajaga.
Rahvusvaheline tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal loob Botswana maksuametile (BURS) uue maksuhaldussüsteemi, mille eesmärk on suurendada maksulaekumist ja vähendada halduskoormust. Lahendus valmib etappides 2019. aasta alguseks ja arendus kestab 18 kuud.
AS Green Marine ja Levikom testisid Eestis edukalt objektide asukoha jälgimiseks unikaalset ja uudset IoT-lahendust, kus sensorid suudavad töötada autonoomselt ilma välise toiteta kuni 5 aastat ning fikseerivad online-režiimis täpselt eseme asukoha nii välis- kui ka sisetingimustes. Rakendus sobib erinevate logistiliste lahenduste jaoks objektide jälgimiseks online-režiimis.
Täna algavad täiskasvanute ümberõppe programmi „Vali IT!“ põhikursused. Tasuta kursustel koolitatakse kõrgharidusega inimesi, kes pole senini IT erialadel töötanud, ent kes soovivad tulevikus leida tööd IT-sektoris. „Vali IT!“ 3,5 kuud kestvaid tasuta kursusi pakutakse aastatel 2017 - 2020 ühtekokku 500-le inimesele.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele