IoT’st oleme kõik kuulnud, aga kuidas kõlab IoH – inimeste internet?

„Kõigil meil on füüsiline identiteet,“ selgitab Egipt. „Mitmetes üleilmsetes teenustes (Google, Facebook jms) on meil ka elektrooniline identiteet – ehkki vaid konkreetses suletud süsteemis. Samuti on paljudes riikides olemas laialt levinud turvaline e-identiteet, mis toimib riigis pakutavate teenuste lõikes.“

E-identiteedi positiivne mõju nii kasutajatele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele on ergutanud üha rohkemaid maailma riike oma süsteeme välja töötama. Neil lahendustel on suur siseriiklik mõju, kuid see paraku lõpeb Egipti sõnul riigipiiridega.

Oluline piirang tuleneb sellest, et ühes riigis kasutatav isiku unikaalse identifitseerimise protsess ei ole ühildatud teise riigi protsessidega. Näiteks ei saa isik ühes riigis välja antud e-identiteediga asutada ettevõtet teises riigis, kus süsteem lihtsalt ei tunne teda ära ega saa turvaliselt tema isikut kindlaks teha. See on piirang, mille juured peituvad tehnoloogias, kuid mida on Egipti sõnul võimalik ületada viies diskussioon tehnoloogiaülesele tasandile.

Selleks, et saada tõelisteks maailmakodanikeks, on Egipti sõnul tarvis leida ühine visioon ning töötada välja rahvusvaheliselt aktsepteeritud standard, mille järgi jagatakse unikaalseid identifitseerijaid, mis võimaldavad tuvastada isiku identiteedi internetis turvaliselt teenuste ja riikide üleselt.

Seda võib kohati võrrelda 1980. aastatel loodud IP-aadresside väljaandmise süsteemiga, mis määrab igale võrku ühendatud seadmele arvtunnuse. Toona kehtestati rahvusvaheliselt tunnustatud standard, mis võimaldab ühendada iga seadme unikaalse identifitseerijaga.

Egipti sõnul on selge, et ei saa eales olema ühtainsat tehnoloogilist või turvalahendust, mille võtaks omaks kõik maailma riigid. “Lahendus antud küsimusele peab olema tehnoloogiaülene ning see on diskussioon, mida loodangi algatada,“ selgitab ta.

Egipt kutsub muuhulgas teemale mõtlema ka moraali- ja eetikapõhimõtete võtmes. Näiteks, kuidas tagada, et inimeste õigus privaatsusele ei saaks tulevikus ohustatud? “Peame arvesse võtma kõiki seotud riske. Ka seda, kas see viib meid ehk hoopis sammukese lähemale singulaarsusele, tekitades ohu, et tehisintellekt saavutab meie jaoks hoomamatu taseme?“ toob Egipt esile teemasid, millest mõelda elektroonilise identiteedi tulevikku vaadates.

E-identiteedi tulevik saab olema üks olulisemaid teemasid ka ülemaailmsel e-identiteedi ja küberturvalisuse konverentsil 25.–27. septembril 2017 Prantsusmaal, kus Eesti IKT klastrit esindavad Karina Egipt Nortalist ning Georg Nikolajevski ja Urmo Keskel SK ID Solutions’ist. Eesti suursaadik Prantsusmaal Alar Streimann peab konverentsil kõne digiühiskonna turvamisest ja räägib ka e-Eestist.

Autor: Karina Egipt