Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Margus Uuetoa: meie ettevõtetes ei oska inimesed tehnoloogiat rakendada
Londonis 23.-24. maini toimunud Cisco poolt korraldatud üritusel "Internet of Things World Forum" osalemisest sai mõtlemisainet ja tähepanekuid tehnoloogia kasutamise kohta ettevõtetes Mecro IT-juht ning äri-ja finantstarkvara lahenduste konsultant Margus Uuetoa.
„Kahel päeval räägiti ja näidati, kuidas asjade internet (IoT) saab aidata ettevõtetel efektiivsemalt oma tööd korraldada. Räägiti näidete najal palju sellest, kuidas IoT aitab ühendada äri, tehnoloogia ja ühiskonda,“ selgitas Uuetoa.
Mis räägitust endale huvitav tundus?
Meie ettevõtete ees seisab üks suur ülesanne - kuna meil kõigil on soov äriprotsesse automatiseerida, siis ei tohi me ära unustada inimest ja inimeste vahelist kommunikatsiooni. IoT aitab ka siin, ühendades inimesed.
Millised uued mõtted tekkisid?
Tehnoloogia on võimaldanud luua super lahendusi äriprotsesside lihtsustamiseks. Mulle tundub, et tehnoloogia- ja tippspetsialistid on oma arenguga läinud väga palju tavainimeste/arvuti kasutajate oskustel eest ära. Meie ettevõtetes ei oska inimesed tehnoloogiat rakendada. Ja see ei ole mitte ainult Eesti probleem - foorumil sain kinnitust, et sama probleem on igal pool mujalgi.
Mida Eesti ettevõtjad ja arendajad võiksid tähele panna ning teistmoodi teha?
Ettevõtjad peaksid ise uurima rohkem tehnoloogia arenguid. Siin ei aita meid enam klassikalised IT-juhi oskused, sest tihti on meie (üle maailma) IT-juhid liiga kitsalt vaatamas vaid tehnoloogia poolelt häid lahendusi. Meil on vaja inimesi, kes oskavad lugeda äri vajadusi ning vastavalt äri vajadustele leida IT-maailmast parimad lahendused või nende puudumisel ise äri toetavad lahendused välja mõelda.
Arendaja all pean ma silmas arendajat, kui teenuse pakkujat, kes loob toote ja selle ka siis rakendab. Arendajate probleem on aga selles, et nemad tihti ei oska näha äri probleemseid kohti - nemad suudavad vaid lahendada äri poolt kirjeldatud probleemi. Tihti on probleem aga kuskil hoopis sügavamal, kuhu arendajad kunagi ei jõua.
Ettevõtted peavad hakkama kasutama "tõlki", kes tõlgiks äri vajadused arendajale arusaadavaks ja vastupidi - näeks tehnoloogia kasutamise võimalusi ettevõtte äriprotsesside efektiivistamisel.
Intervjueeris Aali Lilleorg
Autor: Margus Uuetoa
Seotud lood
Oma IT-juhiks saamise loost, erinevatest kogemustest, enda ja laiemalt IT-juhtide väljakutsetest ning valdkonna trendidest räägib intervjuus ITuudistele 23. mail IT-juhtimise aastakonverentsil ettekandega esinev Levikomi IT-direktor Heiki Kübbar.
Täna toimuval ITuudiste ja Äripäeva korraldatud IT-juhtimise aastakonverentsil Bliss Konverentsikeskuses kuulutati Eesti Aasta Mõjukaimaks IT-juhiks Eesti Energia IT-juht Agnes Roos.
Kiiresti kasvav Eesti Smart Factory valdkonna iduettevõte GlobalReader alustas koostööd Läti juhtiva telekommunikatsiooni ja IT-lahenuste ettevõttega Lattelecom, et pakkuda lihtsat ja soodsat tootmisliinide monitoorimise, andmete kogumise ja andmete analüüsimise teenust Lätis.
Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Pakri Teadus- ja Tööstuspark avasid 31. mail Tallinnas targa Roheruumi, mis ehitati koostöös Eesti IT- ja rohetehnoloogia valdkonna ettevõtetega.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele