Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jah, madalamad tööjõumaksud on head
Tänases Äripäeva kaaneloos pahandavad IT-ettevõtjad, et peavad töökohti Eestist minema viima ja teenuste hindu tõstma. Vähemalt osaliselt on mõlemad protsessid paratamatud.
Jah, väiksemad tööjõumaksud teeksid palju head – ja seda mitte ainult IT-sektoris, vaid majanduses tervikuna. Haritud kõrgemapalgalise tööjõu sissetoomine on Äripäeva meelest ikka olnud üks neid võluvitsasid, mida maksusüsteemi reformiv valitsus kasutusele võiks võtta. Sellal kui eelmine valitsus nörritas ettevõtjat tibatillukese sotsiaalmaksulangetusega, esitledes seda pööraselt lahke vastutulekuna ettevõtjale, on praegune valitsus ametis majanduse elavdamisega peamiselt uute maksude kehtestamise abil – selleks, et vähem kindlustatud inimestele rohkem raha kätte jätta, leiutatakse uusi makse riigikassa täitmise eesmärgiga.
Ja muidugi oleks hea, kui edukad Eesti IT-ettevõtted jääksid tegutsema siin ja tekitaksid kõrgepalgalisi, suuremat lisandväärtust loovaid töökohti siin. Kõrgemapalgalistel töökohtadel on hea omadus väiksemaid palku tasapisi enda järel kasvama vedada. Pealegi kasvaks haritud ja hästi makstud tööjõu seast peale uusi ettevõtjaid, kes omakorda loovad uusi töökohti ja aitavad kaasa majanduse kasvule. Peamine on aga suurema lisaväärtuse loomine, konkurentsivõime suurenemine.
Paratamatu rahvusvahelistumine
Teiselt poolt on aga IT-ettevõtete rahvusvahelistumine paratamatu protsess, mis toimuks ka siis, kui Eestis oleks maailma parim maksusüsteem koguni Jaan Pillesaare ja Priit Alamäe meelest. Esiteks on Eesti kohalik tööjõuturg ikkagi pisike ja aeglaselt muutuv suurus. IT-spetsialistide puudusest tööjõuturul on räägitud pikka aega, aga haridussüsteem ja täienduskoolitused ei suuda nii pea päris elu vajadustega ühte sammu käima hakata. Koolitamisel saabki tööandjatel endil olla jääd murdev roll.
Teiseks, ehkki välismaalaste seadust on aasta-aastalt lihtsustatud, on seal bürokraatlikke tõkkeid veel mitu ja nii mõnigi neist on põhjendatud teiste argumentidega kui tööjõuturu vajadused. Kolmandaks eeldab välismaiste spetsialistide siiatoomine ikkagi ka seda, et nad ise tahavad siia tulla: et nende pereliikmed leiavad siin töö-, õpi- või lasteaiakoha. Praegu on selles kõiges nii asjaajamisvaeva kui ka ressursipuudust.
Kolmandaks, mida spetsiifilisemaks muutuvad ülesanded, mida IT-firmad täidavad, seda keerulisem on sobivate oskustega inimesi leida. Seegi räägib rahvusvahelistumise poolt. Rahvusvahelised töökeskkonnad on enamasti organisatsioonide loovusastme suurendamiseks head.
Ka IT-teenuste hinnatõusus ei ole iseenesest midagi hirmsat, seegi on paratamatus ja teisalt ka rahvusvahelistumisega kaasas käiv nähtus. Hinnatõstmise võimalus näitab ettevõtte elujõudu ja seda, et suudetakse luua suuremat lisandväärtust.
Sellegipoolest leiab Äripäev, et tööjõumaksude langetamine on just see, millega Eesti ettevõtete konkurentsivõimet parandada. Oleme palju kordi soovitanud sotsiaalmaksulae kehtestamist. Kui tahame et siia kõrgemapalgalisi töökohti loodaks, peame Euroopas tööjõumaksude võrdluses maailmas eesotsas olema. Kahjuks on nii ettevõtjate kui ka Äripäeva ettepanekutele kurdiks jäänud nii eelmised valitsused kui ka praegune.
Allikas: Äripäev
Hetkel kuum
Seotud lood
Huvitav töö muutub oluliseks motivaatoriks alates 1000-eurosest palgast, alla selle teenivaid töötajaid ajendab tööle eelkõige toimetuleku vajadus ja kindel põhipalk, selgus Palgainfo Agentuuri 30. augustil avaldatud värsketest uuringutulemustest.
Laupäeval Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor 25. aastapäeva galal peetud kõnes tegi Teenusmajanduse Koda juhtiv IT-ettevõtja Jaan Pillesaar ettepaneku, et Eesti kõrghariduse arendamiseks võiks suured riigiülikoolid erastada.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele