Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pillesaar: IT-arendajad tahavad oma firmasid teha, aga ei tea riske
Oleme Helmeses märganud, et kuigi arendajad tahavad tihti oma ettevõttega alustada ja teenust müüma hakata, ei teata kaasnevaid riske, kirjutab Jaan Pillesaar.
Kui keegi meie töötajatest soovib ettevõtjaks hakata, siis personalitiim tavaliselt püüab ära selgitada, mida ettevõtlus praktikas tähendab. Vahel arvatakse, et ehk saab korraga nii ettevõtja eelised kui töötaja eelised. Selgitame siis, et mõlemat korraga ei saa, sest see tooks mõlemale poolele kaasa maksuriski. Mingis mõttes teeme oma firmas samasugust nõustamist, mida maksuametki teeb.
Tegin ettepaneku "hakake OÜtama" 20. oktoobril toimunud teemaveebi ituudised.ee IKT Aastakonverentsil naljaga pooleks ja nii seda publik ka mõistis. Ettepaneku tõsine mõte oli ikka see, et tegelege rohkem ettevõtlusega, kuna ühiskonnale on see kasulik. Lisasin hiljem, et loomulikult tuleb ka kõik maksud korrektselt ära maksta.Kui rääkida OÜde maksustamisest, siis rahandusminister Sven Sesteri kokku kutsutud ministeeriumi ümarlauas tõdesid osalejad ja maksueksperdid, et vaatamata jõustunud kohtulahenditele õigusselgus nn OÜtamise vallas osaliselt ikkagi puudub.Ministeeriumi esindajad lubasid seaduse tõlgendamiseks hakata välja töötama juhendit. Samas kuna teema on väga keeruline, siis niipea seda oodata ei ole. Maksuamet oli väga operatiivne ja Teenusmajanduse Koja ettepanekute põhjal täpsustas oma juhendit kohe järgmisel hommikul. Samuti ütlesid maksuametnikud ka selge sõnumi, et eesmärk ei ole kedagi tagantjärgi karistama hakata, vaid anda nõu.
Tänaseks on minu arusaamises ettevõtjad ja maksuameti juhtkond ühiselt erinevatel kohtumistel suuliselt tõdenud, et põhimõtteline ja määrav erinevus teenuse pakkumise ja töösuhte vahel on ettevõtlusriskide võtmine teenuse pakkuja poolt. Kui teenust pakkuv ettevõtja võtab reaalselt enda kanda ettevõtlusega seotud riskid ja ei saa teenuse ostjalt tööseadusandlusega tagatud töötaja hüvesid, siis on tegemist ettevõtlusega, mitte varjatud töösuhtega, ning kõik on maksunduslikult korrektne. Sellest põhimõttest siis võib ehk lähtuda.
Maksuamet on ka kinnitanud, et ettevõtjal on endale õigus palka määrata. Samas on teistpidi ka öelnud, et kui väikese OÜ omanik teeb ettevõtte heaks tööd, siis seda tööd tuleb töösuhtena vormistada ja selle töö pealt endale palka ja tööjõumakse maksta. Kui palju siis palka maksta, on ettevõtja otsus ja lähtuda saab ta sarnase töö turuhinnast. Kui ta tööd oma ettevõtte heaks teeb, aga tööna seda ei vormista ja tööjõumakse ei maksa, siis ta riskib vaidlusega maksuametiga.
Nüüd kerkib küsimus, et mida on arendajal sellest võita, aga ka kaotada. Kui arendaja on piisavalt julge ja iseseisev, et oma ettevõtet opereerida ja teenust pakkuda, siis teoreetiliselt saab ta säästa kuni paarsada eurot maksude arvelt. Samas peab ta arvestama, et ettevõtjana peab ta loobuma sisuliselt tööseaduse kaitsest, olles tööandja iseendale. Juhul, kui ta maksab endale vähem palka, kui turul sarnase töö eest makstakse, siis ta võtab riski, et maksuamet seda ei usu.
Ja teiseks, kui ta säästab osa maksukoormusest, siis saab ta vastavalt riigilt ka vähem riigipensioni, vanemahüvitist ja ajutise töövõimetuse hüvitist. Ning töötuskindlustuse hüvesid ei saa ettevõtja riigilt üldse, võrreldes töötajaga. Seega ei saa sellist otsust inimesele ei soovitada ega ka keelata - igaüks peab ise kaaluma ja ise otsustama, kas ettevõtjaks hakkamise riskid ja kulud tasuvad ikka ära või mitte.
Jutt, et väikeettevõtja saab palgatöötajaga võrreldes suure ja ebaõiglase maksueelise, ei ole õige, sest sotsiaalmaksu laekumise vahe keskmiselt mikroettevõtte töökohalt ja keskmiselt suurettevõtte töökohalt on ca 100 eurot kuus. Arvestades, et ettevõtja saab ka vähem riigilt sotsiaalkaitset, on need kaks numbrit üsna kenasti tasakaalus.
Teadmiseks, et täna on Eestis ca 65 000 alla üheksa töötajaga ettevõtet, kokku töötab neis ca 110 000 inimest. See on väga oluline osa majandusest.
Vastuseks ajakirjaniku küsimusele, et mida selle ettepaneku läbiminek mulle kui tarkvarafirma juhile kaasa tooks, ütlen ma, et Helmese kui Eesti mõistes suure tarkvaraettevõtte jaoks ei ole ärilisest seisukohast olulist vahet, kas maksta töötajale palka ja selle pealt tööjõumaksud või osta teenust turul välja kujunenud hindade järgi. Tarkvara allhanketurul on hinnad üsna välja kujunenud ja suuremad tarkvara arendajad mingit võitu maksude arvelt ei saa, kui allhanget kasutavat.
Autor: Helmese juht Jaan Pillesaar
Seotud lood
Inimesed on küsinud, miks ma arvan, et Allar Jõks võiks olla hea president, kirjutab Jaan Pillesaar oma Facebooki postituses ja annab teada, et vastab siis kõigile. Muuhulgas hindab Pillesaar Jõksi oskust teha erapooletuid otsuseid, julgust toetada mõistlikke majandusotsuseid ja arvab, et selliste omadustega president võiks aidata tuua Eestile uue tõusu.
Tuleval aastal 35. sünnipäeva tähistav Roi OÜ on Eesti üks vanimaid ja suuremaid reklaamkingituste pakkujaid. Ettevõtte ostujuhi Indrek Viitongi sõnul kaasneb reklaamkingituste valdkonnaga paratamatult ka keskkonnajalajälg. Seetõttu on Roi eesmärk pakkuda kingitusi, mis leiavad päriselt kasutust, kestavad aastaid, rõõmustavad saajat ning esindavad klientide väärtusi.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele