Äritehnoloogia juht sai esmakordselt riigi poolt välja antud auhinna
Eesti esimeste riiklike digiauhindade võitjate seas on ka aasta tehnoloogiaajakirjaniku tiitliga pärjatud Äritehnoloogia juht Indrek Kald.
Loe AI kokkuvõtet
Tallinnas anti esimest korda välja riiklikud digiauhinnad, millega tunnustati Eesti digiühiskonda vedavaid inimesi ja organisatsioone. Aasta tehnoloogiaajakirjanikuks valiti Äripäeva ajakirjanik Indrek Kald. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ütles, et eesmärk oli tuua esile rohujuuretasandi tegijad, kelle nähtamatu töö hoiab digiriiki käigus. Aasta tehnoloogiaettevõtte tiitli sai Nortal ning digivisionääriks nimetati Linnar Viik.
Konkursi Digiauhinnad 2026 võitjad avalikustati eile Tallinnas Telliskivi loomelinnakus pidulikul galal, kus rambivalgusesse toodi digiühiskonna arengusse panuse andnud eksperdid, visionäärid ja ettevõtted.
Esmakordselt toimunud konkursile laekus kokku üle 80 kandidaati, kelle seast tegi valiku žürii, kuhu kuulusid eksperdid avalikust ja erasektorist, IT-valdkonnast ning ülikoolidest. Kandidaatide hindamisel võeti arvesse nende reaalset mõju Eesti digiühiskonnale, innovaatilisust, kasutajakesksust ja inspireerivat eeskuju teistele. Selle tulemusel anti välja kümme valdkondlikku auhinda ja kaks eriauhinda.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta rõhutas eileõhtusel galal, et Eesti digiriik ei sünni ainult tippjuhtide kabinetivaikuses, vaid ekraanide taga tehtava pühendunud töö tulemusena.
“Otsustasime seekord minna tunnustamisega päris rohujuure tasandile ning tuua rambivalgusesse need inimesed, kelle nähtamatu, kuid kriitiline töö hoiab meie digiriiki püsti. On oluline märgata rolle, mis jäävad tavaliselt suurte pealkirjade varju, mistõttu väärivad tunnustust nii arendajad, testijad, disainerid kui ka kogukondade digihinged, kes aitavad teistel igapäevases digimaailmas toime tulla,” selgitas Pakosta.
Otsustasime seekord minna tunnustamisega päris rohujuure tasandile ning tuua rambivalgusesse need inimesed, kelle nähtamatu, kuid kriitiline töö hoiab meie digiriiki püsti.
justiits- ja digiminister
Eesti digihingeks 2026 pärjati Elva valla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Kayvo Kroon, kes paistab silma suure pühendumuse ja kirega kohalike teenuste ning sisemiste protsesside mugavamaks muutmisel.
Aasta tehnoloogiaajakirjanikuks valiti Äripäeva staažikas ajakirjanik Indrek Kald, kes on juba kolmkümmend aastat kohaliku IT-sektori, äritehnoloogia ja idufirmade teemasid professionaalselt kajastanud.
Eesti digisaadiku tiitli pälvis Tony Blairi instituudi andmevaldkonna juht Ott Velsberg, kes on viinud Eesti digiriigi edulood professionaalse sotsiaalmeedia kaudu eduka üleilmse vaatajaskonnani.
Eesti digivisionääriks nimetati Linnar Viik, kelle monumentaalne panus Eesti digitaalse identiteedi ning strateegilise kuvandi kujundamisse on olnud teejuhiks nii riigile kui ka idufirmadele.
Hea häkkeri tunnustuse sai Kaspar Jüristo ettevõttest Neverhack. Tema tegevus ründava turbe valdkonnas ja avastatud kõrge riskiga haavatavused on aidanud ennetada mastaapseid küberrünnakuid ning suurt finantskahju.
Aasta digiprojektiks kuulutati siseministeeriumi elusündmuste digiteenus, mis võimaldab uue dokumendi eeltaotlust alustada kohe nime muutmise või abiellumise avalduse esitamisel.
Aasta arendaja tiitli pälvisid rakenduse Võlur loojad Stefan Kivvistik ja Thomas Lepik, kes arendasid iseseisvalt unikaalse infoturbe tugirakenduse.
Hetkel kuum
Aasta testijaks nimetati Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ehitusõiguse ja tegevuslubade teenusejuht Tiina Leetmaa, keda tunnustati sügava kvaliteedikontrolli ning meeskonda toetava sooja suhtumise eest.
Aasta tehnoloogiaettevõtteks valiti Nortal, mis on viinud tarkvaraarenduse uuele tasemele tehisaru süsteemse ja julge rakendamise kaudu, luues uuendusliku AI-first delivery mudeli.
Teenete eest digiriigi arendamisel pälvis eriauhinna pikaajaline süsteemiarhitekt Andres Kütt ning Eesti digikollektiivi eriauhinna sai Kadrina valla raamatukogu kollektiiv, mis on maapiirkonnas julgeks innovatsiooni maaletoojaks ning toetab väsimatult kohalikke elanikke igapäevases digimaailmas hakkama saamisel.
Esialgu plaaniti välja anda ka aasta digidisaini auhind lahendusele, mis on tehtud inimese, mitte süsteemi mugavust silmas pidades ja mis pidanuks olema parim sel aastal tehtud veebi- või äpidisain. Jutt oli TEHIKu arendatud terviseportaali autasustamisest. Võitja osas aga kerkisid viimasel hetkel küsimused lahenduse vastavusest andmekaitsereeglitele, mistõttu otsustati ses kategoorias auhinda mitte välja anda.
“Hea digidisain on alati ka andmekaitsereegleid järgiv,” selgitas minister Liisa-Ly Pakosta Postimehele, kelle sõnul oli toode ise väga hea ja turvaline, ent TEHIKu juristi arusaam “masendavas vastuolus terviseandmete kaitse reeglitega”. “Kahjuks jäi tegelikult väga hästi tehtud, väga hea disainiga toode kokkuvõttes auga välja teenitud auhinnast ilma,” rääkis minister eile õhtul Kanal2 uudistele.
Digiauhindade konkurss ja tunnustusgala kutsuti ellu eesmärgiga kujuneda iga-aastaseks digikogukonda ühendavaks sündmuseks, mis tugevdab eduka digiriigi kuvandit ja tagab selle ladusa toimimise. Korraldajate sõnul on hädavajalik märgata just neid rolle ja inimesi, kelle igapäevane pingutus hoiab ja viib edasi meie ühist digitaalset tulevikku.
Fotogalerii piltide autor: Aron Urb.
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele