Kas töötajate kübereksimusi peaks karistama? “Olen kuulnud üksikutest juhtumitest”

Üks levinumaid viise, kuidas ründajad ettevõtte süsteemidesse pääsevad, pole keeruline häkkimine, vaid lihtne inimlik eksimus. Eriti, kui sihitaksegi inimesi.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

kuidas kommertsjuht Urmo Keskel kommenteerib töötajate eksimuste mõju ettevõtetele;
milliseid meetmeid kasutatakse erinevates ettevõtetes küberhügieeni parandamiseks;
milliseid juhtumeid on Eestis esinenud seoses töötajate kübereksimustega.

Indrek KaldÄritehnoloogia.ee juht

Loe AI kokkuvõtet

Mõned IT-ettevõtted usuvad, et nende töötajad on teadlikumad, kui aga alustame testidega, on tulemused juhtkonnale sageli üllatavad, tõdes Phishbite´i kaasasutaja Urmo Keskel.

Mõned IT-ettevõtted usuvad, et nende töötajad on teadlikumad, kui aga alustame testidega, on tulemused juhtkonnale sageli üllatavad, tõdes Phishbite´i kaasasutaja Urmo Keskel.
Foto: Jake Farra

59% Eesti küberturbefirma Phishbite testimisel osalenud töötajatest on eksinud vähemalt ühe õngitsustesti puhul. Ent kas üks vale klikk võib tähendada ka töökoha kaotust?

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

03.06.26, 11:56

Narvas saab alustada õpinguid robootika ja andmeteaduse rakenduste magistriõppekaval

Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.