Nimelt toob optsioonide kasutamine kaasa teatavad kohustused ja nõuded, mida ettevõtted peavad täitma, kirjutas raamatupidaja.ee.
Muuhulgas tuleb silmas pidada, et raamatupidamises peab siis kajastama aktsiaoptsioonide kulu, mille suurus ja kajastamise muster sõltub lepingu tingimustest. Samuti suureneb ettevõtte majandusaasta aruandes avalikustatava info maht.
Kõige tavalisem Eesti firmades kasutusel olev optsioon on osalusoptsioon, mis annab töötajatele pärast teatud aja möödumist õiguse omandada ettevõttes osalus. Eesti maksude tõttu on väljateenimisperiood (vesting) tavaliselt kolm aastat.
Näiteks ettevõttes Bolt sõltub optsioonide hulk töötaja ametikohast. Bolti majandusaasta aruandes on kirjas, et 25% optsioonidest saab töötaja esimese tööaasta lõpus ning ülejäänud 75% kolme aasta jooksul.
Aktsiapõhiseid makseid käsitlevad standardid on olemuselt tehnilised ja keerulised. Seepärast on aktsiaoptsioonide raamatupidamisliku kajastamise analüüsimisel abiks struktureeritud lähenemise kasutamine.
Järgneval joonisel on näha neljasammuline mudel, mida saab kasutada baasiks raamatupidamisliku kajastamise analüüsimisel:
Eeltoodud nelja sammu täpsemaid kirjeldusi, samuti nõuannet aruandlusraamistikku valimiseks, loe teemaveebist raamatupidaja.ee.
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele