Investorid rahast: raiskamine või finantsalase kompetentsi puudumine ja ükskõiksus?
Raamatupidamise ja finantsjuhtimise teenust pakkuv Klaar.me näeb tihti, et alustavate start-up’ide meeskondades on head spetsialistid IT või müügi alal, kuid keegi neist pole varem juhtinud isegi väikeseid eelarveid.
“Mis paraku tähendab, et nad ei näe suurt pilti ega pruugigi tahta seda näha, sest nende roll on keskenduda detailidele,“ rääkis finantskontroller Mari-Liis Kikas Äripäevale ja lisas, et tulemuseks on laialivalgunud finantsprotsessid, mis ei sobi kokku ettevõtte ärimudeliga.
Enam kui 30 idufirmas investeeringuid omava investori ja finantsanalüüsi õppejõu Paavo Siimanni sõnul võib punased finantslipud üldiselt jaotada kaheks: finantside juhtimise või finantsfunktsiooni toimimisega seotud probleemid.
“Üks suurimaid punaseid lippe on, kui selgub, et kliendid pole valmis maksma ettevõtte teenuste eest nii palju, kui esialgu loodeti, või kui ei leita piisavalt kiiresti maksvaid kliente,” tõi Siimann näiteks.
Teiseks punaseks lipuks on Siimanni sõnul mittetoimiv finantsfunktsioon, kus näiteks müügiarvete esitamine ei toimi, laekumisi ei jälgita, tarnijatele tehakse ettemakseid ilma teenuste vastuvõtmise jälgimiseta, maksude arvestuses on vead jne.
Kuivõrd peaks investorid olema idufirma aruandlusega kursis, milliseid mitterahalisi numbreid jälgida, milline on juhtinvestori roll, mis on põhilised punased lipud, loe Äripevast:
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele