IT-juhtimise aastakonverents: AI nipid ja ohud, mitmed kogemuslood, IT-juhi roll ja tulevik

Pipedrive’i tehnoloogiajuht Agur Jõgi räägib, kuidas muuta manuaalne ettevõte digitaalseks. Muuhulgas on ta varem juhtinud eestikeelse tehnoloogiatiimi arendamist rahvusvaheliseks meeskonnaks. Mida tähendavad need muudatused juhtidele, töötajaile, partneritele ja klientidele?

Eesti mõjukaim IT-juht 2017 Agnes Roos on töötanud tehnoloogiatiimi juhina muuhulgas Swedbankis ja Eesti Energias. IT roll enamikes ettevõtetes tema sõnul üha suureneb, järjest rohkem soovitakse oma protsesse digitaliseerida ja automatiseerida. Lisaks muudab mängu tehisintellekti areng. Mida toob see kaasa IT- ja tehnoloogiajuhtidele?

Kogemused era- ja avalikust sektorist ning idufirmadestki, IKT-ärist kui ka teistest valdkondadest – Omniva toote- ja arendustiimide juht Kristel Leisalu toob välja peamised õppimiskohad tehnoloogiatiimi juhtimise vaates.

Toetamaks Eesti ettevõtete ja asutuste arenguplaane, pani AS Cybernetica RIA tellimusel kokku analüüsi AI tehnoloogia riskidest ja nende leevendamise võimalustest, millega tasub tutvuda kõigil, kes kavatsevad tehisaru kasutusele võtta. Teemat avab ning praktilisi nõuandeid jagab Cybernetica infoturbeinstituudi juht Dan Bogdanov.

Siinse IKT-äri üks suuremaid ettevõtteid Telia Eesti on moodustanud majasiseselt mitu tiimi tehisintellekti kasutuselevõtu uurimiseks ning kogemuste vahetamiseks. Hoolimata sellest – või selle tõttu – on maailmas laialt levinud ChatGPT neil keelatud. Millest lähtub Telia tehisaru juurutamisel, mis on lubatud ja mis keelatud ning miks, selgitab ettevõtte riskijuht Andreas Meister.

Kardetud majanduslanguse valguses otsivad paljud võimalusi kulude kokkuhoiuks ja optimeerimiseks – seda sektorist sõltumata. Kas tead, et enamikel ettevõtetel on oma ITs võimalik leida 20-30% ulatuses lihtsaid säästukohti, ilma et pakutava teenuse kvaliteet sellest kannataks? Neid võimalusi selgitab IT-ettevõtte Crayon pikkade kogemusega müügijuht Pert Lomp, kes bakalaureusekraadi tegi Audentese rahvusvahelises koolis IT-juhtimise alal.

Jätkusuutlik tarkvaraarendus ehk green coding on uus trend ja mõtteviis ITs, mida teadvustatakse üha enam. Nii loodud tarkvara kasutab energiat kuni sada korda efektiivsemalt ja vähendab heitmete ning prügi teket isegi kuni tuhat korda. Selleks kasutatakse arenduses terviklikku ja süsteemset lähenemist läbi kogu tarkvara elutsükli – planeerimisest kasutuse lõpetamiseni. Mis tulu toob selline lähenemine tarkvara tellijale ja kasutajale, mida enne tarkvara arendust läbi mõelda, kuidas olla tark tellija – neid küsimusi avab Helmese tiimijuht Kaspar Kinsiveer.

Soovid tõsta oma organisatsiooni protsesside ja tarneahela efektiivsust? Mõtled, kuidas kaardistada töökorralduse, automatiseerituse ja digitaliseerituse olukord, analüüsida arengusuundi ja selgitada välja uued võimalused? Eestis enim digitaliseerimise teekaarte luua aidanud IT-ettevõte Oixio jagab kogemusi ja nõuandeid koos protsessi juba läbinud kliendiga. Digipööret toetab Eesti muuhulgas ka ELi rahaga.

Riigi infosüsteemi ameti intsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) registreeris tänavu veebruaris 439 mõjuga küberintsidenti – see on viimase aasta kõrgeim näitaja. Märtsis korraldati aga Eesti vastu ajaloo suurim teenustõkestus- ehk DDoS-rünnak. Mida on õppida senistest juhtumitest ja kuidas tagada neis oludes ettevõtte küberturvalisus? Infoturbeteenust pakkuva Cybersi juht Jürgen Erm jagab kogemusi ja nõuandeid koos kliendi esindajaga.