Minu jaoks on pudelikael mikro- ja alustavate ettevõtjate juures, kinnitas Äripäeva raadios majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja targa majanduse osakonna juhataja Sirli Heinsoo.
“Sa ei ole veel nii suur, et tahaks võtta tasulist tarkvara kasutusele. Samas oled piisavalt uuendusmeelne, et ei taha enam ka Excelis oma asju ajada. Mugavaid lahendusi mikroettevõtjate segmendile on aga pigem vähe,” selgitas ta saates Äri ja tehnoloogia.
Sirli Heinsoo sõnul on nad arutanud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ehk ITLiga, kuidas e-arvete kasutust suurendada. “Kas see peaks olema avaliku sektori poolt miinimumfunktsionaalsusega lahendus. Kas see peaks olema erasektori poolt ja mis huvi neil võiks olla,” loetles ta võimalusi.
Eestis kasutab e-arveid ca 15 000 ettevõtet. “See on küll kasvanud, tehtud osaliselt kohustuslikuks [riik võtab vastu vaid e-arveid], on palju olnud koolitusi ja teavitusi nii era- kui avaliku sektori poolelt, aga ta ei ole hüpanud,” lisas Sirli Heinsoo.
ASi Unifiedpost tegevjuht ja ITLi juhatuse liige Andrus Kaarelson kinnitas saates, et kaasaegsed ettevõtjad ei soovi arveid Excelis teha ja neid PDFina äripartneritele saata, pigem oma protsesse võimalikult palju digitaliseerida.
Veel üheks näiteks tõi Sirli Heinsoo käibemaksudeklaratsiooni esitamise üle X-tee. “Lihtsas keeles: vajutan oma tarkvaras nuppu ”saada andmed maksuametile“, seda nuppu kasutab viis protsenti käibemaksukohustuslastest. Me oleme arutanud, et mis see häda on, võimalus on tugevalt üle pooltel olemas, aga jõuab kohale vaid viis protsenti,” sõnas ta.
Heinsoo sõnul tuleb tõsta teadlikkust, et selline võimalus on olemas, seda koostöös tarkvarapakkujatega. Tõsi, mure võib olla ka küsimuses, et kas andmed ikka jõuavad kohale või hakkab pärast intress jooksma.
“Usalduse küsimus on kogu aeg õhus, et kas see tarkvara esitab mu andmed ära. Siit tuleb välja kasutajakogemus ka natuke, et kui ma olen seda nuppu vajutanud, siis tuleks ka teade, et andmed on esitatud või kohale jõudnud,” lisas Heinsoo.
Kui Eestis on e-arvete maht veidi enam kui 40% kõikidest arvetest, siis Soomes üle 90%. Seal aga pole see kuidagi kohustuslik. Küll läks Soome varakult üle õigusele nõuda e-arvet, mida ka Eestis praegu kaalutakse.
Eestis säästab maksumaksja tänu e-arvetele suurusjärgus sada miljonit eurot, mitmes sektoris (nt põllumajanduses) pakub see aga ka suure tulu teenimise võimalust, rääkisid raadio külalised.
Saates Äri ja tehnoloogia käsitleti seekord erinevaid reaalajamajandust puudutavaid küsimusi. Alates kontseptsiooni olemusest, jätkates ettevõtteandmete jagamise automatiseerimisega kuni mõju ja kasuni nii ettevõtte kui riigi tasandil.
Äripäeva raadio saatesarja Äri ja tehnoloogia partneriks on Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit ehk ITL. Seekordse saate osas tegime lisaks koostööd ASiga Unifiedpost.
Hetkel kuum
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele