Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Triin Kask: naisasutajad hakkavad meestele järele jõudma
Sel korral käis sTARTUp Day podcastis külas Triin Kask, Nevercode’i asutaja ja Asutajate Seltsi juhatuse liige mitmekesisuse alal, kes teeb puust ja punaseks naisasutajatega seotud statistika nii Eestis kui Euroopas. Juttu tuleb lisaks ka ärifestivali sTARTUp Day programmist, mida Triin Kask eest veab.
Triin Kase sõnul tuleks andmeid alati uurida süvitsi ja otsida seoseid neid ümbritsevast keskkonnast, mitte vanduda alla kiusatusele siduda numbrid emotsionaalse poolega.
Enda ettevõtet juhtides polnud Kask mõelnud mitmekesistamise peale. “Tundus küll, et naisettevõtjaid on vähe, aga ma ei teadvustanud, et see oleks kuidagi seotud stereotüüpide või lõhega nais- ja meesasutajate vahel. Asutajate Seltsiga liitudes hakkasin uurima, et kuidas siis Eesti naisasutajatel viimase kolme aasta jooksul läinud on.”
Selgub, et olukord pole nii hull, kui esmapilgul hirmutavaid numbreid vaadates tundub, kuid arenguruumi jagub. Praegu moodustavad Eesti asutajatest naised 15% ja ka Euroopa keskmine on sarnane ehk 15,5%. Eesti puhul suhtarv kahjuks Kase sõnul väheneb, näiteks 2015. aastal oli naisasutajaid üle 18%.
Palju on räägitud naisasutajate kaasatavate investeeringute madalast osakaalust. 2020. aastal kaasasid Kesk- ja Ida-Euroopa naisasutajad 1% investeeringutest. “Eesti numbrid lähevad üldise tendentsiga kokku – kui 2019. aastal kaasasid naised 3,24% kogu Eesti asutajatesse investeeritud kapitalist, siis 2020. aastal astusime sammukese tagasi 2,95% peale,” sõnas Kask. “Siin on üks suur aga ehk tuleb vaadata andmeid lähemalt.”
Andmetesse süüvimisel selgus, et 2020. aasta koguinvesteeringute maht oli 462 miljonit, mille moodustas 66 tehingut. Mahust 83% moodustasid kuus tehingut, näiteks Bolt kaasas aastaga 250 miljonit ehk üle poole kogumahust. “Need megatehingud tõmbavad kõiki näitajaid enda poole kaldu, mistõttu erindid tuleb eemaldada. Ja siis jäi alles 60 tehingut, mis olid alla 10 miljoni ja neid vaadates avanes hoopis teine pilt – naised kaasasid sellises suurusjärgus tehinguid 17,43%, mis on ju fantastiline näitaja!"
Kase sõnul kipume me tahtma siduda neid teemasid alati emotsionaalse poolega ja näidata naisi stereotüüpide lõksus olevatena: "Aga ma ausalt ei usu väga sellesse,” sõnas ta.
Põhjus võib peituda selles, et naisasutajad sisenesid hiljem idusektorisse ja hakkasid ka hiljem raha kaasama. Euroopas nähakse, et naiste juhitavad iduettevõtted on meeste juhitutest viis aastat maas. Ka kipuvad naisasutajate loodud idud liituma kiirenditega 1–2 aastat hiljem kui meesasutajad, mistõttu kogutakse ka varases staadiumis vähem rahastust.
“Kui naised kaasasid seemnerahasid suurusjärgus 100 000, siis mehed juba kaasasid esimesi miljonilisi ringe. Nüüd hakkavad naisasutajad järele jõudma ja vahed muutuvad järjest väiksemaks,” rõõmustas Kask.
FoundMe on 25.-27. augustil 2021. aastal toimuva ärifestivali sTARTUp Day ekslusiivne meediapartner. Meilt leiad parima valiku festivali ja selle kogukonnaga seotud lugudest.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega – telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti startup-andmebaasi ja statistikaameti andmetel töötab Eesti iduettevõtetes 2983 naist ehk 36% idusektori töötajatest on naised. Naised on Eestis asutanud 196 iduettevõtet ehk umbes viiendiku kõikidest Eesti iduettevõtetest, sh on ka need ettevõtted, kus vähemalt üks asutaja on naine.
Tegevust alustas Eesti esimene idufirmadele mõeldud kiirendiprogramm Challanger Accelerator, mille eesmärgiks on tuua iduettevõtlusesse rohkem mitmekesiseid tiime, kuhu kuulub vähemalt üks naine, ja aidata neil jõuda investoriteni. Mentoriteks saavad edukate idufirmade asutajad ja juhid.
Mullu kaasasid kõigist Eesti investeeringutest naisasutajad kõigest 1,5%. Mis kesise numbri taga on, milliste väljakutsete ees naisasutajad seisavad ning kuidas vastloodud riskikapitalifond The Better Fund selles osas valitsevat ebavõrdsust ja väljakutseid lahendama asub, tulebki juttu saates "Ükssarvikute kasvulava".
Seekordses sTARTUp Day podcastis on külas metsandusidu Timbeter asutaja Anna-Greta Tsahkna ja poliitik Margus Tsahkna, kes räägivad, kuidas käivitada ja kasvatada edukat rahvusvahelist start-up’i stereotüüpidest kubisevas metsanduse valdkonnas nelja lapse kasvatamise ja aktiivse poliitikutöö kõrvalt.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele