Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnoloogia areng ühe käega saastab, teisega päästab loodust
Tehnoloogia pidev areng tõstatab küsimuse, kas see säästab või saastab keskkonda, või veelgi täpsemalt kumba rohkem. Just sellest rääkisime saates „Tehnoloogiakompass“.
Cambridge’i ülikool jagas aasta algul uuringut, mille kohaselt kulub bitcoini kaevandamisele umbes 121 teravatt-tundi elektrit aastas ning see ei tõota väheneda. Seda on rohkem, kui on terve Argentina riigi aastane elektritarbimine ning palju pole puudu Poolast, Rootsist ja Ukrainast. Selle tõttu sattus ka põlu alla elektriautotootja Tesla, kes on reklaaminud ennast kui keskkonda päästev ettevõte, kuid lubades autode eest maksta bitcoinides.
Sarnast mustrit võib märgata ka teistes valdkondades: näiteks huugavad punases üha menukamaks muutunud striimingusaitide, nagu Netflix ja Disney, serverid. Pooletunnise Netflixi sarja vaatamine emiteerib sama palju süsihappegaasi atmosfääri, kui sõita autoga kuus kilomeetrit. Teistpidi, seadmeautomaatika kasutuselevõtt vähendas näiteks Empire State Buildingus energiakulutusi 38% võrra.
Seega tõstatabki tehnoloogia pidev areng küsimuse, kas see säästab või saastab keskkonda, või veelgi täpsemalt kumba rohkem. Sellest saates „Tehnoloogiakompass“ juttu tulebki.
Kas tehnoloogia kiirendab või segab rohepööret? Kas 5G on energiasäästlikum lahendus kui 4G? Kas zoomitamine on keskkonnasäästlikum kui pidevalt kontoris käimine? Mida saavad ettevõtted ja inimesed selle heaks ära teha, et tehnoloogia abil oma keskkonnajalajälge vähendada? Millised lahendused on juba töös ning millised ootavad, et paberilt ellu kutsutaks?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsisime vastust koos Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse ja 5G projektijuhi Margus Krupiga. Saatejuht on Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli foundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Hetkel kuum
Seotud lood
Skype’i loojast investor Jaan Tallinn annetas Briti tehisintellektifirmale Faculty sadade tuhandete dollarite ulatuses krüptoraha, sest ta hoiabki oma isiklikku raha selles vääringus.
Accelerate Estonia programmi selle aasta fookus on kliima ja vaimse tervisega seotud probleemidele äriliste lahenduste leidmisel.
Üle 30 Euroopa eduka tehnoloogiaettevõtte asutaja ja tegevjuhi kutsus Euroopa liidreid looma uut Euroopa innovatsioonikava, milles on sõnastatud selged suunad ja kirjeldatud ambitsioonikas plaan, kuidas kiirendada rohe- ja digipööret, et olla järgmise innovatsioonilaine liider maailmas.
Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe, ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid. Samas tasuks esmalt endalt küsida: mis on see probleem, mida lahendatakse, ning kas see ka ära tasub, rääkis Telia IoT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko saates „Tehnoloogiakompass“.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele