Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Idu relv võitluses koroonaga: koera nina
Helsingi lennujaam ja Vantaa linn teevad koostööd, et leida uusi ja tõhusaid mooduseid vähendamaks COVID-19 pandeemia levikut. Start-up-ettevõtte Nose Academy juhitud pilootprojekt toob selleks Helsingi lennujaama koerad.
„Käivitunud pilootprojekt on maailmas ainulaadne ja esimene selletaoline. Ükski teine lennujaam ei ole proovinud nii laiaulatuslikult kasutada koera lõhna tuvastamise võimet COVID-19 vastu võitlemiseks. Oleme rahul Vantaa linna algatusega. See võib olla täiendav samm COVID-19 viirusest jagu saamisel,“ ütles Helsingi lennujaama direktor Ulla Lettijeff.
Helsingi lennujaama COVID-19 koeri treenib Wise Nose. Pilootprojekti juhib akadeemilise taustaga idufirma Nose Academy.
COVID-19 tuvastamine on koerte jaoks lihtne ning tulemused on lootustandvad. Helsingi Ülikooli veterinaaria teaduskonna uurimisgrupi teostatud eelkatsete kohaselt on koerad suutelised haistma viirust peaaegu 100%-liselt. Nad suudavad tuvastada viirust juba päevi enne sümptomite ilmnemist. See on midagi, millega laboritestid hakkama ei saa.
Koerad suudavad tuvastada COVID-19 viiruse palju väiksema proovi põhjal kui testid, mida tervishoiutöötajad kasutavad. Erinevus on väga suur, kuna koer vajab viiruse tuvastamiseks ainult 10-100 molekuli samal ajal kui testimise seadmed vajavad 18 000 000 molekuli.
„Teeme koostööd Soome tolliga, et valmistuda võimalikuks stsenaariumiks, kui toll võtab selle operatsiooni juhtimise üle,“ ütles Susanna Paavilainen, Soome hajuerottelu - WiseNose Ry tegevjuht ja Helsingi Ülikooli uurimisgrupi DogRisk uurimuse koordinaator.
COVID-19 testimise käigus ei ole otsest kokkupuudet koeraga, vaid koer töötab eraldi kabiinis. Testi andvad inimesed pühivad oma nahka testimiseks mõeldud lapiga ning panevad selle topsi sisse, mis antakse seejärel koerale. See kaitseb ka koerajuhti nakkuste eest. Kõiki teste töödeldakse anonüümselt. Kui testitulemus osutub positiivseks, siis suunatakse reisija lennujaamas asuvasse Vantaa linna terviseinfo punkti.
Ametlik COVID-19 viiruse testimine koertega võib alata alles peale seda, kui vastav seadusemuudatus on vastu võetud.
Tulevikus hakkavad ühe vahetuse ajal töötama lennujaamas neli koera. Ühe vahetuse pikkus sõltub koertest. Kokku treenitakse selle töö jaoks 16 koera. „Koerad peavad aeg-ajalt puhkama. Kui kaks koera töötavad, siis teised kaks puhkavad. Teenus on mõeldud eelkõige nendele reisijatele, kes saabuvad riiki väljastpoolt Soomet,“ selgitas Susanna Paavilainen.
Peaaegu kõik koerad on varem tegelenud lõhna tuvastamisega. Kui kiiresti koer õpib COVID-19 viirust tuvastama, sõltub tema taustast. Üks varsti Helsingi lennujaamas tööle hakkavatest koertest on 8-aastane hurda segu Kössi, kes õppis lõhna tuvastama vaid seitsme minutiga. „Kõik koerad ei suuda seda teha, kuna nad tegutsevad erinevalt. Kössil on palju kogemusi bioloogiliste proovide tuvastamisel.“
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Seotud lood
MTÜ Back to Work testib ühte maailma esimest digitaalset immuunsuspassi, mille loojate hulka kuulvad ka idufirmade Bolt ja TransferWise asutajad, kes soovivad peale koroonaviirusest tingitud eriolukorda ja kaugtööd turvaliselt tööle naasta, kirjutab Reuters.
Tööotsijate aktiivsus IKT valdkonna tööturul on kordades kasvanud ning kui tuleb koroonaepideemia kardetud teine laine, siis võib ilmselt näha ka IT-spetsialistide tööpuudust. Paradoksaalselt on aga IKT-sektori töömaht tervikuna tõusuteel, kirjutab Datafox tegevjuht Marko Külaots Personaliuudised.ee lehel.
Investeeringute kaasamine on praeguses kriisis muutunud idufirmade jaoks pikemaks ja keerulisemaks – vaja on varuda investoritega suhtlemisel rohkem aega ning arvestada sellega, et taustauuringut tehakse ja investeerimist kaalutakse pikemalt, mistõttu on ettevõttel oluline hoida rahalist puhvrit, tõdesid start-up´ide juhid konverentsil Latitude59.
Eelmisel aastal Euroopa parima noore ettevõtte auhinna noppinud eAgronomi asutaja ja juht Robin Saluoks (24) tunnistab Äripäeva Gentlemani persooniloos, et käesolev majanduskrahh on tema jaoks elu esimene.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele