Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veriffi asepresident Tiit Paananen: Eesti on internetis suurem kui kaardil
Maailmas domineerivad Ameerika Ühendriikide ja Hiina platvormid nagu Google, Facebook ja Alibaba, sest Veriffi asepresidendi Tiit Paananeni sõnul pole Lääne-Euroopas inimestel soovi milleski silma paista. Eestlastel on see-eest suur soov nii silma paista, trende luua kui edu saavutada.
Viimased paarikümmend aastat on näidanud suurte digiplatvormide nagu Google ja Facebook kasvu. Need ettevõtted on loonud oma ökosüsteemid, neil on eelised andmete ja informatsiooni kättesaadavuse osas.
Internetipõhise isikusamasuse kontrolli teenust pakkuv IT-ettevõtte Veriff asepresident Tiit Paananen ning EBSi professor ja peatselt ametisse asuv rektor Meelis Kitsing arutlesid EBSi Majandusstuudios, et näeksid tulevikustsenaariumina hajutatust ja detsentraliseeritust, kus platvormide ökosüsteem mitmekesistub ja kogukonnad teevad ise oma reegleid, kuid suurte digiplatvormide domineerimine jätkub esialgu ka lähitulevikus. Kitsing tõi näiteks Eesti ajakirjanduse, kus reklaamitulu on vähenenud, kuna Google’is ja Facebook’is tehtava reklaami maht on kasvanud.
Veriff end digiplatvormiks ei pea. Tiit Paananeni sõnul on Veriff toode, mis teeb isiku tuvastamise lihtsaks, kindlustab klientidele madala riski võltsimiste osas ning välistab identiteedi varguse. Ettevõte teeb koostööd suurte digiplatvormidega, kes järjest enam otsivad partnereid erinevates valdkondades. Partneritest ja koostööst rääkides olid Paananen ja Kitsing üksmeelel, et selles tuleb leida siiski tasakaal, et mitte sõltuda liialt ühest suurest platvormist.
Küsimusele, miks me ei näe mõne Euroopa digiplatvormi esiletõusu teiste suurte kõrval, tõi Tiit Paananen ühe põhjusena välja, et Lääne-Euroopas pole inimestel nii suurt soovi milleski silma paista. Samuti saadab ebaõnnestumise jälg inimesi hiljem pikka aega. Meelis Kitsing viitas erinevusele ka andmekaitse regulatsioonides: “Euroopas kõiki reegleid järgides võib saada andmebaasi umbes 6000 inimese andmetega. Hiinas on aga võimalik saada paari miljoni inimese andmed. Ilma andmetele ligipääsuta on raske teha digiarendust”.
Üksmeelselt nenditi, et Eesti on internetis suurem kui kaardil ja erinevalt lääneeurooplastest on eestlastel suur soov silma paista, trende luua ja edu saavutada. Paananen tõdes, et Eesti võiks olla uute digilahenduste katsetamise koht juhul, kui riik katsetustesse investeerimist ka omalt poolt soodustaks. Meelis Kitsing lisas, et Eesti digitaliseerimise eduloole kaasa aitamiseks on oluline tekitada inimestes õppimisharjumus ning panna rõhku meeskonnana töötamise võimele.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Hetkel kuum
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele