Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat hoiatab: kelmid esitlevad ennast investoritena varastatud identiteedi abil
Eesti iduettevõtjad on kokku puutunud kelmidega, kes esitlevad ennast välisinvestoritena varastatud identiteedi abil, üritades asutajatelt raha välja petta, mistõttu tasub investorite tausta kontrollida tavalisest põhjalikumalt.
Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kati Pino tõi oma praktikast hiljutise näite, kui Eesti iduettevõtja käest üritas raha välja petta kelm, kes esitles ennast tuntud rahvusvahelise investorina. “Idufirma asutajaga võttis ühendust pealtnäha usaldusväärne välisinvestor, kes soovis iduettevõttesse investeerida suurema summa. Esialgne taustauuring näitas, et tegemist on inimesega, kes on ka varem olnud aktiivne iduettevõtetesse investeerimisel,” rääkis Pino.
Läbirääkimiste käigus liikus suhtlus investori finantsnõustaja juurde ning kuna tegemist on tavapärase asjade käiguga, ei tekkinud iduettevõtjal kahtlusi. Finantsnõustaja soovis näha lepingu mustandit, mille iduettevõtte asutaja talle ka saatis. Seejärel hakkasid sündmused arenema ootuspärasest erinevalt.
Identiteedivargast pettur
“Pärast lepingu saatmist sai asutaja vastuse, et tingimused sobivad ja lepingu võib allkirjastada. Lisaks tavapärastele andmetele paluti aga saata asutaja passi koopia, selgitusega, et leping tuleb „legaliseerida“,” kirjeldas Hedman Partnersi advokaat kelmide tegutsemist.
Legaliseerimise nõudmise tähendus jäi asutajale selgusetuks ning ta palus “finantsnõustajal” seda täpsustada. Selle peale vastati, et legaliseerimine maksab 1000 eurot ning investeering saab teoks pärast selle summa tasumist. Asjaolu, et lepingu sõlmimise eelduseks seati 1000 euro tasumine, pani iduettevõtjal häirekellad helisema.
Põhjaliku taustakontrolli käigus selgus aga, et elektroonilise suhtluse allikat peideti Venemaa, Saksamaa ja Brasiilia serverite kasutamise kaudu ning end investorina esitlenud inimene oli kelm. “Investor, kellena pettur end esitles, oli koos pereliikmetega sattunud identiteedivarguse ohvriks,” lisas Pino.
Antud juhul õnnestus iduettevõtjal kelmidest pääseda, kuid nii ei pruugi minna kõigil investeeringu ootuses olevatel iduettevõtetel. “Soovitame iduettevõtjatel investorite tausta põhjalikult kontrollida, eriti tänasel kriisiajal,” soovitas Pino.
Mis on legaliseerimine?
Legaliseerimine on rahvusvaheliselt tunnustatud tõestus avaliku dokumendi ehtsuse kohta. Legaliseeritakse vaid avalikke dokumente ning seega ei ole võimalik investeeringu kui erasfääri kuuluva tehingu dokumente legaliseerida.
Avalik dokument tuleb legaliseerida vaid juhul, kui seda soovitakse kasutada riigis, mis ei ole ühinenud Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga. Hetkel on konventsiooniga ühinenud 119 riiki, sh kõik Euroopa Liidu riigid. Konventsiooniga ühinenud riikide täielik loetelu on kättesaadav siit.
Legaliseerimist teostab selle riigi diplomaatiline esindus või konsulaarosakond, kus avalikku dokumenti soovitakse kasutada. Eestis on legaliseerimise riigilõiv 30 eurot.
...
Ole kursis Eesti start-up'ide uudistega - telli FoundME iganädalane uudiskiri SIIT!
Hetkel kuum
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele