Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-arve tulekul suur mõju väikefirmadele
Kui 2017. aasta alguses jõustunud raamatupidamise seaduse järgi peavad alates 2017. aasta 1. märtsist kõik avaliku sektori asutused olema võimelised vastu võtma e-arveid, siis alates 1. juulist aktsepteerivad riigiasutused üksnes e-arveid.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi selgitas, et suurem osa ettevõtetest, nende seas kõik keskmised ja suured ettevõtted, kasutavad raamatupidamises müügiarvete koostamiseks majandustarkvara, milles on e-arvete saatmise võimekus olemas.
Ettevõtetele, kes ei kasuta majandustarkvara, on riik loonud e-arveldaja keskkonna, kus saab saata avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.
Üleminek e-arvetele puudutab neid ettevõtteid, kes teevad tehinguid riigiga ja see jätab kõrvale need firmad, kelle kliendibaas on erasektor.
Mahajäänud Eesti
Võrreldes muu Euroopaga on Eesti e-arvete kasutusele võtuga hiljaks jäänud. Alates 2005. aastast aktsepteerivad Taani avaliku sektori asutused, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused ainult elektroonilisel kujul esitatud arveid.
E-arvete valdkonnas on edumeelne ka põhjanaaber Soome, kus e-arvelduse osakaal on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Norras muudeti 2012. aastal kohustuslikuks arvete esitamine avaliku sektori asutustele masinloetavas e-arve formaadis, mis tõi kaasa e-arvete kasutamise kiire kasvu.
Loe pikemalt Äripäevast.
Hetkel kuum
Seotud lood
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele