Soome IT-värbaja: oleme avastanud Filipiinid

1990. aastate keskel Nokias alustanud ja nüüd Soome ettevõttes Barona IT töötava Arja Martikaineni sõnul võib inimeste värbamist võrrelda lehtriga, milles alguses võib valik olla väga suur. Kui aga kõik sammud läbi käia, võib leiduda ainult üks inimene, kes kas on või siis ei olegi huvitatud ettevõttest või tööst, mida pakutakse. Mõnel juhul jääb valik väga väikeseks.

Martikainen on 20aastase kogemusega karjäärikonsultant ja värbamisekspert, kes on ligi kaks kümnendit töötanud Soome tehnoloogiavaldkonna ettevõtetega ja aidanud neil leida parimaid talente IT valdkonnas ja mängutööstuses. Ta rääkis oma tähelepanekutest IT- tööjõuturul toimuvast ja ITspetsialistide värbamisest.

Mis on oluline hea töökoha saamisel IT valdkonnas? Kas tehnoloogiaajastu noortel on lihtsam?

Töölubade taotlemine on üks suur teema välistööjõu värbamisel. Soomes on loodud kiirendatud võimalus väga eriliste oskustega IT-inimeste töölubade saamiseks. Näiteks Tšiilist inimese tööle saamiseks kulus ainult kolm ja pool nädalat.

Oluline on inimesi aidata kolimisel. Väga palju oleneb ka sellest, kas tööle tulev inimene on üksi või on tal juba pere ning mida teeb teine pereliige – kas tal on võimalus tööle saada. Soome on maa, kus edukaks toimetulekuks peaksid mõlemad abikaasad tööl käima. Lastega on lihtne, sest Soomes on koole, kus välismaalaste lapsed saavad õppida. On ette tulnud ka juhtumeid, kui abikaasale või elukaaslasele ei meeldinud, ta ei saanud tööd ja siis kolitakse ära. Töö olemasolu on integratsioonis väga oluline. Kohaliku keele õppimine aitab paremini kogukonda sulanduda ja kultuurist aru saada.

Kui uus inimene tuleb ettevõttesse tööle, siis kuidas teda hoida ja motiveerida?

Esimesed päevad on määrava tähtsusega. Keskkond tuleb korraldada selliselt, et inimene, kes tuleb tööle, tunneb end hästi. Uue tulija jaoks ei tohi olla ka kõik üle organiseeritud. Tuleb anda juhised, et inimene saaks ise hakkama ja leiaks vajalikud kohad ise üles. Esimeste päevade või nädalate ajal on väga oluline tööülesannete ja -kultuuri tutvustamine. See ei tohiks ka olla nii, et kõik on kohe ja kiiresti peale surutud. Olen näinud head meetodit uute inimeste vastuvõtmiseks, mis seisneb selles, et mõlemad pooled on avatud. Kui ettevõttes on rohkem kui 20% välismaalasi, siis ei ole see enam kohalik töökultuur, vaid juba rahvusvaheline. See avab kõigi arusaamu ja tekitab elamusi. Olen näinud juhtumit, kui üle 30% ettevõtte töötajatest olid välismaalased, neid oli kokku 34 rahvusest ja see oli tore kogemus kõigile. 

Inglise keeles töötamine on rohkem levinud ettevõtetes, mis on suurte rahvusvaheliste ettevõtete kohalikud harud, ja siis ka idufirmades, aga on päris suur hulk vahepealseid ettevõtteid, mis kasvavad kohapealsete jõududega ja siis ühel hetkel on murdepunktis, kuidas muutuda rahvusvaheliseks.

Milliste Soome ettevõtete või lahenduste üle oled uhke?

Mulle meeldivad sellised arengud, kus tehakse muudatusi traditsioonilistes sektorites. Olen eestlasi imetlenud ka selles, kuidas lühikesi tutvustavaid esitlusi teha, mis jätavad hea mulje ja tekitavad uudishimu. Nii soomlased kui ka eestlased suudavad mujal riikides ja rahvusvaheliselt üllatada. Teinekord võib see olla nii lihtne asi nagu keeleoskus. Lisaks saan rääkida ka sellest, et Soomes inimesed ei kipu lihtsasti töökohta vahetama ja on oma tööandjale lojaalsed. Kui põhjustest rääkida, siis ei tasu see ära ja inimesed tahavad arendada oma funktsiooni ja toodet, nad tahavad näha oma töö tulemust.

Kas Soome kuulsus innovaatilise riigina on kaasa aidanud inimeste siia tööle meelitamisele?

Meil on julgust ja meil on lojaalsust ning unikaalsust. Mingil põhjusel me selles maailma nurgas elame ja ma arvan, et meil on oma mõtteviis, me ei oota, et meile tullakse ütlema, mida täpselt teha. Meie kultuuris ei ole klassivahet ja töötajad saavad juhtkonnaga vabalt rääkida, võimalus olla ära kuulatud ja olla kaasatud – need on väga olulised asjad.

Üks asi, millest me oleme vabanenud, on see, et aastaid tagasi soomlased armastasid küsida, mida te meist arvate. Nüüd seda küsimust enam ei esitata, riik on palju arenenud. Kutsumisel ütleme, et tule ja vaata, me oleme teismoodi ja eksootilised ja me tahame seda kasvatada. Olen näinud, kui tehnoloogia valdkonna inimesed toovad Soome tutvustamisel esile Kalevala ja räägivad sellest uhkusega

Arja Martikainen esines ettekandega 17.-18. aprillil Tallinnas Kultuurikatlas toimunud rahvusvahelisel mänguarendajate konverentsil GameDev Days 2018 .