Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaugtöö suurendab töötaja kulusid ja riske
Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas leiavad mitmete uuringute autorid, et ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks.
Riikliku Arengufondi järeltulija Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille raames sai valmis virtuaaltöö leviku ja mõjude analüüs. Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul eristatakse täna kolme olulisemat virtuaaltöö liiki, milleks on kaugtöö, platvormitöö ja tekkivad virtuaalsed ametid.
Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud platvormitöö ehk töö, mida tehakse veebipõhisel platvormil üle interneti või füüsilises keskkonnas. Seitsmes Euroopa riigis läbiviidud uuringu põhjal on platvormitööd teinud 9-22% elanikkonnast. Iganädalaselt teeb platvormitööd kuni 10% tööealisest elanikkonnast ja kuni 5% teenib sellega vähemalt poole oma sissetulekust.
Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud, kuid see on kindlasti üha olulisem töövorm. Tuntuimad platvormid Eestis on Taxify, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.
„Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud ning platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks, mis on osade inimeste jaoks elustiilivalik, kuid teiste jaoks vajadus. Uuringud on leidnud, et platvormitöö on eriti levinud nende inimeste seas, kelle sissetulek põhitöökohas ei ole piisav,“ selgitas Vallistu.
Uueks trendiks tööturul on uute virtuaalsete ametite tekkimine, näiteks veebimodereerimine, rahaga kauplemine veebimängudes ja professionaalne veebipõhine hasartmängurlus. Uute virtuaalsete ametite üle alles hakatakse arutlema ning nende olemust uurima. Vallistu rõhutas, et virtuaaltöö ja tavatöö eristamine on muutunud raskemaks, sest valdav enamik ametikohtadest eeldab töö tegemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist. Teiseks on kadumas selged piirid töö ja mittetöö ehk töö ja mängu ja hobi vahel.
„Virtuaaltöö puhul ei saa inimesed tihti planeerida tööaega ega sissetuleku suurust. Samuti vastutavad töötegijad üha sagedamini oma töötingimuste, -tervishoiu ja -ohutuse eest. Kui varem pidi tööks vajalikud vahendid võimaldama tööandja, siis nüüd hangivad iseendale tööandjad need ise. Võimendub ka töötervishoiurisk, sest virtuaaltöö on seotud mitmete terviseriskidega, näiteks vale istumisasendi, tööruumi valgusega jne,“ selgitas Vallistu ebatraditsiooniliste töövormide levikuga seotud riske.
Uuring näitab tema sõnul vajadust hakata ka Eestis platvormitöö leviku kohta statistikat koguma, nii nagu oleme nüüdseks jõudnud kaugtöö regulaarse jälgimiseni.
Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini mõista tööturu arenguid Eestis ning nende mõjutegureid. Uurimisprojekti raames tellitud virtuaaltöö uuringu viis läbi Hertfordshire’i ülikooli teadur Kaire Holts. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.
Arenguseire Keskus on riigikogu juures tegutsev mõttekoda, mille ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine, uute trendide ja arengusuundade avastamine ning arengustsenaariumite koostamine. Uuringute läbiviimisel lähtub Arenguseire Keskus erinevatest võimalikest arengutest ja töötab välja alternatiivseid stsenaariume.
Aastail 2017-18 viib keskus läbi kolm suuremat uuringut: avaliku (e-)valitsemise tulevik, tuleviku tööturg ja tootlikkuse arengud.
Uuringute meeskondadesse on kaasatud tunnustatud eksperdid Eestist ja välismaalt. Kõigi uurimisprojektide puhul kaardistatakse praegune olukord, süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused ning vajadusel viiakse läbi lisauuringuid. Viimases etapis luuakse alternatiivsed stsenaariumid aastani 2030 ning tuuakse välja otsustuskohad poliitikakujundajatele.
Hetkel kuum
Seotud lood
Personaalse riigikonto loomine annaks ülevaate inimese ja riigi kulu-tulusuhetest, see omakorda võimaldab paremini mõista üksikisiku rolli riigi toimimises, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.
Tehnoloogia areng on loonud uue töötajate liigi – platvormitöötajad, kuid nende õiguslik staatus on endiselt lahtine, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele