Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2018 esile kerkivad tehnoloogiatrendid
2017 hakkab õige pea läbi saama, mistõttu on paslik vaadata, mida võiksid tehnoloogiasõbrad oodata uuest aastast, vahendab Äripäev.
Foto: Pixabay
Portaal Techradar on kokku pannud rea tehnoloogiatrendidest, mis peaksid eriti tugevalt esile kerkima just 2018. aastal.
Elektriautode jätkuv võidukäik. Uuel aastal peaks meedia hakkama eriti aktiivselt rääkima elektriautodest ning peamiselt positiivses võtmes. Juttu tuleb Tesla Model 3st ja uuest Nissan Leafist, mis peaksid olema võimsama akuga ning sõitma ühe laadimisega kaugemale - ühe laadimisega 320 kilomeetrit. Eesti konteksti panduna saaks sõita näiteks Vastseliinast Haapsallu.
ABI Researchi analüüsist selgub, et nutitelefonide ajastu võib varsti koguni läbi saada, kuna üha tugevamalt tulevad esile tehisintellekt ja liitreaalsus. Neis valdkondades peaks esile kerkima Google ja Amazon.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Striimimisteenused tugevnevad veelgi. Uus aasta peaks Techradari andmeil looma uue mõõtme ka striimimisärile. Alles hiljuti tuli uudis, et Apple ostab laulutuvastusäppi Shazam. See võib tähendada, et kui keegi kasutab Shazami, saadab äpp kasutaja otse Apple Musicusse. Viimane pole aga hea uudis näiteks Spotifyle, kes võib seeläbi kasutajaid võib kaotada.
Deloitte ennustab, et peaaegu pool täiskasvanutest kasutab oma telefoni enda hinnangul liiga palju ning püüab kasutamist tasahilju vähendada. See võib tähendada, et inimesed istuvad vähem aega Facebookis ning eelistavad Messengeri teel suhtlemisele nii-öelda pärissuhtlust.
Lisaks nähakse trendina veel seda, et inimesed vahetavad pildi video vastu.
Muusikastriimimiskeskkond Spotify sai California plaadifirmalt Wixen Music Publishing 1,6 miljardi dollari suuruse hagi muusika striimimise eest, milleks keskkonnal puudus litsents, kirjutab Reuters.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.