Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uue riigihangete seadusega väikefirmadel rohkem võimalusi
Riigihangete vallas olid mullu olulisemad märksõnad uus riigihangete seadus ja riigihangete registri uuenduste väljatöötamine, selgub rahandusministeeriumi riigihangete valdkonna 2016. aasta ülevaatest. Oluline eesmärk on jätkuvalt soodustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel hangetel osalemist ning hangete korraldamisel parima pakkumuse valimist hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
Tule seminarile!
toimub 22.11 kell 11-16 Roseni Tornis, Mere pst 6
Riigihangete seaduse autorid, praktikud, pakkujad ja hankijad räägivad hankimisest IT valdkonna spetsiifikast ja oma kogemustest lähtuvalt.
Vaata infot ja registreeru SIIN.
Möödunud aastal korraldati Eestis kokku 10 343 riigihanget kogumaksumusega 2,1 miljardit eurot.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul on hanke korraldamine väga mitmekülgne protsess. „Tulemuslikuks hankeks on vaja ajaga kaasas käivaid reegleid ehk seadust, valdkonnateadmisi ja e-keskkonda. Selleks uuendame registrit, tänapäevastame õigusakte, teeme koostööd valdkondlike erialaliitudega ning jätkame pidevalt nõustamise ja koolitamisega, et toetada hangete professionaalset läbiviimist, keskset hankimist kompetentsikeskuste poolt ja kasvavat konkurentsi,“ lisas Uukkivi.
Eelmisel aastal oli peatähelepanu suunatud õigusloomele seoses uue riigihangete seaduse väljatöötamise ning menetlusega riigikogus. Vastandlike seisukohtade vahel kompromissi ning optimaalse lahenduse leidmine lõppes selle aasta 1. septembril uue riigihangete seaduse jõustumisega.
Lisaks töötati rahandusministeeriumi eestvedamisel välja ja võeti sel aastal kasutusele riigihangete registri esimesed uuendused, et viia register kooskõlla uue riigihangete seaduse nõuetega ning pakkuda kaasaegset e-teenust. Näiteks võeti 1. septembril kasutusele uuel tehnilisel platvormil suuremat läbipaistvust pakkuv teadete moodul koos tänapäevase veebiteenusega, et edastada Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks üle rahvusvahelise piirmäära hangetega seotud teateid. E-riigihangete osakaal on juba 90 protsenti kõigist hangetest, kuid registri uuendamine jätkub, et luua tingimused täielikuks üleminekuks elektroonilistele riigihangetele järgmise aasta oktoobriks vastavalt Euroopa Liidu direktiividest tulenevatele nõutele.
„Riigihangete poliitika fookuses oli ja on jätkuvalt toetada väikese ning keskmise suurusega ettevõtete riigihangetel osalemist,“ ütles riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane. „Kuna väikese ja keskmise suurusega ettevõtete riigihanketurule juurdepääsu tagamine on üle kogu Euroopa riigihankepoliitika üks prioriteet, siis hakkasid ka Eestis uue riigihangete seaduse jõustumisel kehtima erinevad seda toetavad meetmed. Näiteks jõustus piirang, et hankija ei tohi üldjuhul nõuda ettevõtjalt hankelepingu eeldatavast maksumusest rohkem kui kahekordset käivet ning suuremate hangete puhul peab kaaluma võimalust jaotada hange väiksemateks osadeks.“
„Hanke korraldajatel soovitame ka julgemalt kasutada hindamiskriteeriumites innovatsiooni, keskkonnahoidu ja sotsiaalseid väärtusi edendavaid tingimusi, aga ka muid kvaliteediga seonduvaid kriteeriume,“ ütles Mesilane. „Seni on Eestis läbi aastate olnud populaarseim pakkumuste hindamise kriteerium madalaim hind, selle praktika muutmiseks tegeleme jätkuvalt koolitamise ja nõustamisega ja teeme koostööd erialaliitudega, et tõsta üldist teadlikkust nii hanke korraldamisel kui sellel osalemisel.“
2016. aasta riigihankemaastiku kokkuvõte teeb ülevaate sektori arengutest, statistikast ja analüüsib prioriteetvaldkondi. Lisaks on kokkuvõte rahandusministeeriumi tegevusest riigihangete valdkonna arendamisel, eelkõige õigusloome, nõustamise, koolitamise ja järelevalvega seotud tegevuste kohta. Dokumendiga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehe riigihangete alalehel.
Hetkel kuum
Seotud lood
Uut riigihangete seadust (edaspidi seadus) tervikuna võib kokkuvõttes hinnata kui tugevat keskmist. Kohustuslikus korras on üle võetud Euroopa Liidu nõutavad muudatused, kuid vähe on sätteid, millega suunatakse Eesti hankijaid maksumaksja rahaga paremini ümber käima ning pakkujaid vähem jokitama, tõdeb advokaadibüroo Sorainen advokaat Kadri Härginen.
Äripäeva teemaveebi ITuudised.ee poolt 22. novembril korraldatud seminaril "IT-hanked uue seaduse järgi" andis uue RHS kaasautor Kristiina Kaarna ülevaate, milliseid tõhusaid võimalusi annab uus riigihankeõigus, et lahti saada turusolkijatest ja saada parima lisandväärtusega pakkumusi.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele