Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Idapartnerluse uuring: Ukraina ja Gruusia üllatasid jõulise arenguga
Tallinnas 4. oktoobril Eesti ELi nõukogu eesistumise raames toimunud kõrgetasemeline idapartnerlusriikide e-valitsemise konverentsil tutvustati E-riigi Akadeemia koostatud aegade mahukaimait uuringut infoühiskonna turvalisuse ja e-demokraatia kohta idapartnerluse riikides. Selle kohaselt on kiireim e-demokraatia areng olnud Ukrainas ja küberturvalisus parimal järjel Gruusias. Autorite hinnangul võiks Ukraina õhinapõhine kodanikuühiskonna ja IT-sektori koostöö olla Eestile eeskujuks.
Idapartnerluse riikide uuring (Situation Review) annab ülevaate Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene infoühiskonna turvalisuse ja e-demokraatia olukorrast, esitleb parimaid näiteid ning sõnastab poliitikasoovitused neile riikidele infoühiskonna turvalisuse suurendamiseks ja e-demokraatia edasiseks arenguks.
Välisminister Sven Mikseri sõnul kinnitavad uuringu tulemused idapartnerluse riikide head tahet tegeleda infoühiskonna turvalisuse tagamisega ja kasutada e-lahendusi otsustusprotsesside läbipaistvamaks muutmiseks. „Head meelt teeb Ukraina ja Gruusia kiire areng. Eesti ja Gruusia koostöö küberturvalisuse valdkonnas on vilja kandnud ning viinud neid küberturvalisuses maailma esikümne riikide sekka. Loodame, et uuringu poliitikasoovitused on riikidele toeks, et suurendada üldist teadlikkust e-lahenduste võimalustest ja mõjust ühiskonna arengule,“ märkis Mikser.
Eesti idapartnerluse keskuse direktori Jaan Reinholdi sõnul on E-Riigi Akadeemia teinud tänuväärset tööd e-valitsuse olukorra kaardistamisel idapartnerluse riikides, lisades sellele ka poliitikasoovitused, mida ka konverentsil arutati. „See loob suurepärase raamistiku mõistmaks partnerriikide vajadusi ja pakkudes meie poolt välja uuenduslikke lahendusi veelgi süvendatumaks koostööks järgmistel aastatel. Rõõmustab, et partnerriikide esindajate esitlustest koorus selgelt välja - nad näevad olukorda meiega sarnaselt,“ kinnitas Jaan Reinhold.
Uuringu küberturvalisust käsitleva osa üks autoritest Raul Rikk nentis, et idapartnerluse riigid vajavad süsteemset ja koordineeritud lähenemist riigi küberturvalisusele. „Paljudes aspektides on idapartnerluse riigid olnud edukad, kuid edaspidi tuleks neil rohkem tähelepanu pöörata küberkriisideks valmisoleku parandamisele, riigikaitse võimekuse tõstmisele tegeleda sõjaliste küberohtudega ning rahvusvahelisele koostööle,“ sõnas Rikk.
E-demokraatiat käsitleva osa ühe autori Kristina Reinsalu sõnul takistab e-demokraatia arengut idapartnerluse riikides olemasolevate strateegiate ja õigusaktide mittejärgimine, tegevuste vähene koordineeritus insitutsioonide vahel ja inimeste madal teadlikkus e-lahendustest. Samas tõstis ta esile Ukraina e-demokraatia jõulise edasimineku viimasel paaril aastal. „Ukraina valitsus on aru saanud, et paremad otsused sünnivad kaasates ning on koos kodanikeühendustega moodustanud võrgustikke, et pakkuda paremaid koostöövõimalusi ja -lahendusi.“
Reinsalu tõdes, et ka Eestil on Ukrainalt õppida. „Ukrainas kohtab kodanikuühiskonna ja IT-kogukonna õhinapõhist ja vabatahtlikku panustamist, mis oli Eestis taasiseseisvumise algaastatel, kuid on nüüdseks märgatavalt vähenenud,“ nentis Reinsalu.
E-riigi Akadeemia uuringumeeskond intervjueeris perioodil aprill–juuni 2017 kõigis kuues idaprtnerluse riigis teemaeksperte ning riigi ja kodanikuühiskonna esindajaid. Analüüsi ja soovituste koostamisel arvestati ka teiste avalike uuringute ja andmebaaside andmetega. Riikide küberturvalisust hinnati E-riigi Akadeemias väljatöötatud metoodika (NCSI) alusel.
Uuring valmis E-riigi Akadeemia juhtimisel koostöös Eesti idapartnerluse keskuse ja Eesti kaitseuuringute keskusega. Uuringu valmimist toetas välisministeerium arengukoostöö raames ja Rootsi valitsus.
Idapartnerlus on olnud Eesti prioriteet selle loomise algusest ning sellest tulenevalt on see ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames läbivaks teemaks. Läbi arengukoostöö toetab Eesti idapartnerlusriikides paljusid projekte alustades e-valitsemise ja tervishoiu valdkondadest lõpetades kodanikuühiskonna ja meediavabaduse teemadega.
Seotud lood
Iga kord pärast terrorirünnakuid hakatakse rääkima valitsuste võimalustest kuritegude ennetamisel. Suured riigipead räägivad küberrruumis toimuva reguleerimise vajadusest. Probleem tekib aga sellest, et ühiskonnad vajavad kahte vastuolulist väärtust samaaegselt – privaatsust ja turvalisust, arvab E-riigi Akadeemia riikliku küberturvalisuse valdkonnajuht Raul Rikk.
4. oktoobril saavad Tallinnas rahvusvahelisel ministrite tasemel toimuval E-partnerluse konverentsil kokku ligemale 150 osalejat, nende hulgas kuue ELi idapartnerluse riigi kodanikuühenduste ja ametkondade esindajad ja ELi riikide tippeksperdid, et jagada infot IT-tehnoloogiate kasutamisest otsustusprotsesside läbipaistvuse ning küberruumi turvalisuse tagamisel.
Cybernetica võitis Ukraina haldusreformi toetusprogrammi U-LEAD projektis EGOV4UKRAINE e-Riigi Akadeemia läbiviidud hanke, mille tulemusena võetakse Ukrainas valitsusüleselt kasutusele UXP (Unified eXchange Platform) turvaline andmevahetusplatvorm. Lahendus rajatakse konsortsiumis kohaliku partneriga, kelleks on Ukraina IT-ettevõte Soft Xpansion Ukraine.
Kuni 28. aprillini 2017 ootab E-riigi Akadeemia pakkumusi hankele Ukrainale valitsusülese turvalise andmevahetuslahenduse ostmiseks.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele