Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis käivitus küberkiusamise vastane kampaania
Sel nädalal algas Eestis küberkiusamise vastane kommunikatsioonikampaania, mille eesmärk on küberkiusu probleemi märgata, vähendada ja ennetada.
Foto: Janika Kuusik, Telia Eesti personaliüksuse direktor
MTÜ Lastekaitse Liit viis eelmise aasta sügisel koolinoorte seas läbi küsitluse, mille tulemused olid jahmatavad: enam kui 25% küsitletud lastest ja noortest (4.-12. klasside õpilased, kokku enam kui 1000 last) tunnistas, et on viimase aasta jooksul kokku puutunud küberkiusamisega. 17% vastanuist aga märkis, et on ka ise kiusaja rollis osalenud.
„Need numbrid on selgelt liiga kõrged! Eesti e-edulugu on kõikjal maailmas tuntud, kuid onlineplatvormide ja -keskkondade kasutuse laia levikuga seotud ohud paraku ala-arutatud. Küberkiusu märkamiseks ja vähendamiseks peame sellest probleemist avatult rääkima ja ühiselt mõtlema, kuidas tuua suhtluskultuuri rohkem empaatiat, teineteise mõistmist ja hoidmist sõltumata sellest, kas tegu on offline või online kanaliga,“ märkis Telia Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Isotamm.
Sel nädalal tuligi Telia koos Lastekaitse Liidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning paljude teiste partneritega välja #suurimjulgus kampaaniaga, mille eesmärk on küberkiusu probleemi tunnistada ja kogu ühiskonda arutellu kaasata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kiusamine ei mõjuta ainult koolinoori, vaid kõiki, kes neid ümbritsevad: õpetajaid, klassikaaslasi, sõpru, õdesid-vendi, emasid ja isasid. Sageli liigub ta klassiruumist üle nutiseadmetesse ja vastupidi. Kiusamine internetis on aga seda salakavalam, et võib toimuda 24/7, mõjub kiusaja vaatest anonüümsena, kuna kohene tagasiside puudub ja põhjustatud valu pole näha. Seetõttu on ka empaatiavõime väiksem,“ lisas Isotamm.
Lastekaitse Liidu projekti „Targalt internetis“ koordinaatori Malle Hallimäe hinnangul saab kiusamiskäitumine alguse hoiakutest ja väärtushinnangutest. “Oluline on, et lapsevanemad räägiksid lastega eakaaslastega suhtlemise ja suhete teemal ning milline käitumine on kiusamine. Küberkiusamine võib sageli toimuda varjatult. Avatud suhtlemine lapsega aitab lapsel, juhul kui ta peaks sattuma kiusamise ohvriks, sellest rääkida.”
„Meil on hea meel näha, et Telia on haaranud initsiatiivi küberkiusamisele tähelepanu juhtimisel, sest me alahindame juba täna digimaailmas peituvaid ohte,“ kiitis Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo Telia algatust. „Pead liiva alla peita ei ole mõistlik, digi on meie elus juba väga laialdaselt. Samas saame olla targemad ja olla ohtudest üle ning tõesti püüda digist vaid parima võtta. Oluline on süvendada debatti kübermaailma ohtude üle ning rõhutada teema teadlikkuse ja digioskuste kasvu ka meie koolides,“ märkis Rillo ja lisas, et juba praegugi kujundavad koolid riikliku õppekava raames õpilaste digipädevusi, sealhulgas küberohtudega toimetulekuks vajalikke oskusi“.
#suurimjulgus kampaania peamine sõnum on, et kiusamine - eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes - ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Kampaania ei näita näpuga süüdlaste poole, ei karista ega häbista.
„Proovime hoopis minna algpõhjuste juurde, kõnetame nii neid, kes on kiusanud või on olnud kiusatud kui ka paljusid kõrvalseisjaid, kellel on kiusuvastases võitluses väga oluline roll. Julgustame kiusu märkama, sekkuma, abi ja tuge pakkuma,“ selgitas Katrin Isotamm.
Küberkiusu vastane kampaania on septembris-oktoobris nähtav kõigis peamistes kanalites – välipindadel, teles ning print- ja sotsiaalmeedias. Telia teenindajad ja tehnikud saavad kampaania raames kandmiseks temaatilised t-särgid. Kampaania keskpunkt on veebileht www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajalikku infot.
#suurimjulgus kampaania sündis Telia ja mitmete heade partnerite koostöös. Oma panuse on andnud teiste Haridus- ja teadusministeerium, Eesti Lastekaitse Liit, kiusamisvastane programm KiVa, veebikonstaablid, Lasteabi, Eesti Meedia, Vaikuseminutid, Salliv Kool, TÜ Eetikakeskus ning Eesti Õpilasesinduste Liit. Samuti saavad erinevates meediakanalites sõna lapsed ja noored ise, kuulsused ning eeskujud, teiste hulgas muusikud Getter Jaani, Sofia Rubina, Kristel Aaslaid; noorteadlane Frida Laigu, ekstreemsportlane ja youtuber Mikael Parman, näitleja ja tv saatejuht Ilja Nartov, IT ettevõtja Vladimir Funtikov, youtuber Martti Hallik, laulja ja näitleja Timur Ilikajev, ajakirjanik Jelena Poverina.
Telia Lietuva allkirjastas aktsiate ostmise lepingu UAB Lietuvos Energija ja AB Litgridiga, et omandada 100protsendiline osaluse IT-taristu lahendusi pakkuvas firmas UAB Duomenų Logistikos Centras (Data Logistics Center). Lietuvos Energija müüb 79,64% aktsiatest ning Litgrid müüb 20,36%.
Seoses eile avalikuks tulnud ID-kaartide võimaliku turvariskiga on Tele2-s kasvanud päevaga mobiili-ID taotluste arv kaks korda. Elisa võimaldab kuni aasta lõpuni teenuse avada soodushinnaga.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.