Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Isejuhtivad bussid näitavad tehnoloogia tulevikutrendi
29. juulil alustasid Tallinnas pilootprojektina sõitmist isejuhtivad bussid, mis hakkavad kõiki soovijaid sõidutama kuuel päeval nädalas marsruudil Kultuurikatel – Mere pst. Isejuhtivad bussid on Tallinna tänavatel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia areng ja selle mõju ühiskonnale. Bussid on käigus augusti lõpuni.
„Tehnoloogia kiirest arengust on igapäevaelu lihtsamaks muutmisel palju võita nii inimestel, ettevõtetel kui ka riikidel. Oskus seda arengut ära kasutada on Eesti ja kogu Euroopa jaoks üks lähiaastate võtmeküsimusi,“ sõnas Riigikantselei strateegiabüroo digi-innovatsiooni nõunik Marten Kaevats isejuhtivate busside liini avamisel.
„Kui veel 15 aasta eest tundusid nutitelefon, digiallkirjastamine, elektriauto või poe iseteeninduskassa ilmselt pigem ulmekirjandusest pärit ideedena, ei tundu täna sugugi uskumatu tehnoloogiagurude arvamus, et praegu sündivatel lastel pole autojuhilubadega enam midagi peale hakata. Tallinnas ringi sõitvad bussid annavad huvilistele võimaluse proovida omal nahal, milliseid võimalusi toob endaga kaasa tehnoloogia areng,“ lisas Kaevats.
Busside igapäevase Tallinnas opereerimisega tegeleb kaitsetööstusettevõte, mehitamata roomiksõidukite arendaja Milrem..
„Isejuhtimistehnoloogial on tugev potentsiaal muuta tulevikus ühistranspordi teenus efektiivsemaks ning oluliselt paremini meie hajaastustust katvaks. Kindlasti saaks isejuhtivad transpordivahendid tõsta oluliselt ka sõiduohutust ning vähendada ummikuid,“ ütles bussiliini avamisel Milremi ekspordijuht Gert D. Hankewitz
„Isejuhtivate busside tehnoloogia on väga kiires arengufaasis ning kindlasti tulevikutehnoloogia, kuid praegu on siiski tegemist veel pilootprojektiga. See on õppeprotsess busside tootjale, meile kui opereerijale ning kõigile sõitjatele,“ sõnas Hankewitz. Ta lisas, et vastavalt projekti raames kogutud tagasisidele võib tekkida vajadus testida ja arendada sõiduprogrammi, mis võib väljalubatud graafikusse muudatusi tuua. “Seega, kui iga päev ei näe mõlemat bussi järjestikku sõitmas, ei tähenda see, et midagi on valesti. Oleme ilmselt lihtsalt mõtlemas uue viisi peale, kuidas busside opereerimist efektiivsemaks muuta.”
„Küberturve on kõikide sõidukite puhul saamas üha tähtsamaks teemaks, sest sõidukites on tarkvara, mille kaudu võib pahatahtlikut juhtimise üle võtta. Meie osalus projektis seisnebki selles, et siinsete isejuhtivate bussidega nii ei saaks juhtuda,“ selgitas Martin Ruubel Guardtime’st küberturvalisuse olulisust tänapäeva transpordi juures.
Isejuhtivad bussid tõi Prantsusmaalt kohale transpordiettevõte DSV ning busse hakkab opereerima mehitamata roomiksõidukite arendaja Milrem, kes koolitab busside esitlejaid ja tagab sõidukite tehnilise korrashoiu. Küberturvet tagab tarkvaraettevõte Guardtime. Projekti rahastamisele on kaasa aidanud ka Tallink ning Microsoft Eesti. Trassi ettevalmistuse eest vastutab Tallinna transpordiamet.
Olulised faktid isejuhtivate busside kohta:
Bussid hakkavad sõitma Kultuurikatla ja Mere pst peatuste vahelBussisõit on kõigile soovijatele tasutaIsejuhtiva bussiga sõitmist on võimalik proovida augusti lõpuniBussid sõidavad liinil esmaspäevast laupäevani, kell 8.30-17.30 Korraga sõidavad liinil kaks bussi, bussid liiguvad üksteise järelÜhte bussi mahub korraga kaheksa inimest. Ligipääs on tagatud ka ratastooligaMõlemas bussis on alati kohal esitleja, kes tutvustab sõitjatele busside sõitmistehnoloogiat. Esitleja bussis viibimine on kohustuslik ka liikluseeskirja järgimiseksBussis kehtivad tavapärased ühistranspordi viisakusreeglid, ehk kaassõitjate heaolu ja bussi korrasoleku huvides söögi ja joogiga bussi siseneda ei tohiPilootprojekti maksumuseks on umbes 100 000 eurot, millest 2/3 katavad partnerid erasektorist
Hetkel kuum
Seotud lood
Marten Kaevats riigikantseleist rääkis Pärnu Finantskonverentsil, mis on riigikantseleisse vastloodud tehisintellekti eksperdirühma eesmärgid ja miks on seda vaja.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele