Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ITL-i uue juhatuse prioriteetideks on Eesti majanduse digitaliseerimine ja innovaatiline e-riik
Tegevusplaanides lähtutakse endiselt Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) visioonist aastaks 2020, mille kohaselt mõjutab IKT elukorraldust terves Eestis. Visiooni täitmiseks seadis 9-liikmeline juhatus endale neli prioriteetset valdkonda, millega soovitakse liidus fokusseeritult tegeleda. „Kaks põhisuunda saavad olema Eesti majanduse digitaliseerimine ning innovaatiline e-riik,“ selgitab Ivo Suursoo. „Neid toetavad omakorda kaks järgmist valdkonda: IKT haridus, tööjõud ja teadus-arendustegevus ning digitaalne taristu.“
Digitaalse majanduse valdkonnas on kavas tegeleda tööstuse digitaliseerimise, andmete majanduse, transpordi ja logistika digitaliseerimise ning IT ekspordiga. „IKT abil töötlevas tööstuses tootlikkuse tõstmine ning reaalaja andmete targem kasutamine on ühed kindlamad moodused majanduskasvu kiirendamiseks,“ ütleb Ivo Suursoo.
Innovaatilise e-riigi valdkonnas võetakse fookusse avaliku sektori teenused ja riigi innovatsioon ning ärikeskkonna reeglid. „ITL peab olema riigi tulevikuarenduste arutamisel arvestatav partner, samuti tahame IKT sektori esindajana ka seadusandluse poole pealt olla nn valvekoera rollis,“ märgib ITL-i president. „Tahame leida koostööformaate erinevate osapooltega, kas või näiteks selles osas, kuidas riigile e-residentsuse platvormist kõige enam kasu oleks või kuidas ohjeldada riigikapitalismi.“
ITL-i prioriteediks on jätkuvalt IKT hariduse kvaliteet ja IKT tööjõu kvantiteet, samuti IKT teadus- ja arendustegevus. „Osaleme erinevates hariduskomisjonides ja kõrgkoolide programminõukogudes, jälgime endiselt õppekavade arendamist ning seda, et IKT-hariduse saanu läheks tööturule praktiliste oskustega,“ sõnab Ivo Suursoo. „Kuna tasemeõppest ei tule piisavalt spetsialiste, peame oluliseks ka tööjõu ümberõppe võimalusi ja välismaalt spetsialistide sissetoomist ning selleks vajalike toetusmeetmete olemasolu.“
Digitaalse taristu valdkonnas on kolm põhiteemat: lairibavõrgu arendus, digi-identiteet ja asjade internet (IoT – Internet of Things). „Kuigi Eestis on väga palju juba ära tehtud, on nende valdkondade arenduses ettevõtete ees mitmeid väljakutseid,“ lausub Ivo Suursoo.
Juhatus plaanib ka üle vaadata IKT sektori visiooni infoühiskonnast ning seada selles tulevikusuunad aastaks 2030.
Mais valitud liidu juhatusse kuuluvad lisaks ettevõtete Columbus Eesti AS ja Max 123 AS juhile Ivo Suursoole ka Ericsson Eesti AS juhatuse esimees Seth Lackman, Baltic Computer Systems AS juhataja Ants Sild, Skype juhatuse liige Andrus Järg, Telia Tehnoloogiaüksuse võrgu ja infrastruktuuri arenduse juht Toivo Praakel, AS Nortal juhatuse liige Andre Krull, AS Datel juhatuse esimees Urmas Kõlli ja OÜ GoSwift juhatuse esimees Hannes Plinte.
ITL on vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. Liidul on 84 liiget.
Seotud lood
Ericsson avaldas oodatust halvemad teise kvartali majandustulemused, mis panid aktsia langema.
Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo küsis 8. septembril toimunud Santa Monica Networks poolt korraldatud IKT konverentsil “Security Day” oma ettekandes, kas Eesti majandust on vaja päästa?
Aastast 2011 Ericssoni nõukogu juhtinud Leif Johansson andis täna pressiteate vahendusel teada, et ei kavatse tuleval aastal enam oma kandidatuuri uueks ametiajaks üles seada.
Seth Lackman asus tegevdirektorina ametisse alates 16. aprillist 2018. Lackman saab olema Fujitsu Eesti ja Soome juhtkonna liige. Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland jätkavad tihedat koostööd arendamaks olemasolevaid ja uusi projekte Eestis. Lackman allub otse Fujitsu Finland tegevdirektorile Simo Leistile.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele