Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nüüdsest saab avada pangakonto kontorit külastamata
Innovaatilise lahenduse kasutuselevõtmiseks sõlmis pank koostöölepingu Eesti tehnoloogia ettevõttega Veriff, mis pakub virtuaalset isikutuvastamise teenust. LHV jaepanganduse juhi Andres Kitteri sõnul eelnes lahenduse kasutusse võtmisele aasta pikkune testperiood. “Panga jaoks on kõige olulisem turvastandardite kõrge taseme säilitamine – selles osas me järeleandmisi ei tee. Lisaks pidime integreerima Veriffi oma infotehnoloogilisse süsteemi nõnda, et kõik võimalikud tarkvara ühildamise probleemid oleksid lahendatud – klient tahab laitmatut tulemust ja kogemust,” rääkis ta.
Pangakonto 15 minutiga
Kitter soovis lisada, et nüüdsest on kõigil Eesti kodanikel pangakontot oluliselt mugavam avada. “Maapiirkondades või saartel elavad inimesed pidid kulutama tunde selleks, et pangas käia – enam pole see vajalik. Sealjuures on enamik Eesti inimesi puutunud kokku füüsiliste järjekordadega pangakontorites. Kaotame selle pudelikaela ära – pangakonto võib avada kasvõi oma elutoa diivanilt ning see võtab vähem kui 15 minutit,” selgitas ta.
Veriffi tegevjuht Kaarel Kotkas rääkis, et tehnoloogia võimaldab kasutada kõrgeimaid turvastandardeid, kuid riskide täielikuks maandamiseks kaasneb pangakonto avamisele ka vestlus teenindajaga. “Koostöös tehnoloogiliste lahendustega saab isikut tuvastada isegi täpsemalt. Näovõrdluse algoritmid ja esitatud andmete kontroll vastu riiklike andmebaase võimaldab märgata ka ohumärke, mis inimsilmale märkamatuks jäävad. Protsessi osaks on ka vestlus spetsialistist klienditeenindajaga, kes annab isikusamasuse tuvastamisel viimase kinnituse. Julgen väita, et tegemist on turvalisema lahendusega kui klassikaline näost näkku isikusamasuse tuvastamine,” rääkis ta.
E-residendid peavad veel ootama
Kotkas soovis tänada endist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotkat, kuna just tema algatusel alustati 2015. aasta sügisel seadusandluse kohandamist, et eraettevõtted virtuaalset isikutuvastamise teenust pakkuda saaksid. “Tollane visioon oli töötada välja nii juriidilised kui tehnoloogilised alused selleks, et e-residendid saaksid avada pangakonto kontorit külastamata – oleme sellele üpris lähedale jõudnud,” ütles Kotkas.
Kitteri sõnul töötab LHV pank selle nimel, et võimaldada pangakonto avamist kontorit külastamata ka kõigile Eesti e-residentidele, kuid see nõuab veel aega. “Oleme käivitanud turvatestide läbiviimise ning plaanime sellist võimalust e-residentidele kindlasti pakkuda – kuid kindlat tähtaega pole hetkel veel võimalik lubada. Kõigepealt tuleb tagada süsteemi laitmatu toimimine,” rääkis ta.
Hetkel kuum
Seotud lood
Täna, 5. jaanuaril jõustus leping, millega Inbank AS-i tütarettevõte Inbank Technologies OÜ müüs kogu oma 25,9% suuruse osaluse start-up ettevõttes Veriff OÜ. Müüdud osaluse ostjaks oli Bevoke Estonia OÜ, mille omanikuks on Veriffi juht ja asutaja Kaarel Kotkas.
Kuna karmide nimedega regulatsioonid panevad pankadele hulga kohustusi, on Eesti pangad e-residentide suhtes ettevaatlikud, selgitab SEB panga väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendi juht Edward Rebane Äripäevas.
24. augustil toimunud kolmeosalise tehingu käigus laienes Veriffi omanikering. Tehingu esimeses osas müüs Inbank Technologies OÜ 30 protsenti Veriffist ettevõtetele Wiser Financial Advisors OÜ, Hillstead Capital OÜ ja Kei Aar OÜ. Järgnevalt paigutasid investorid Veriffi 250 000€ lisakapitali. Kolmandaks toimus osakapitali vähendamine, mille käigus muudeti osaluste struktuuri. Optsioonide realiseerumisel kuuluks asutajale ja meeskonnale enamusosalus.
Aastal 2016 on ITuudised.ee lehel käidud lugusid uudistamas rohkem kui varem - nii lugejate hulk kui vaatamiste arv on aastaga kasvanud pea 50%. 10 enim loetud lugu on heaks ülevaateks, mis lugejatele huvi pakkus.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele