Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Cleveroni peadisainer: mugava keskpärasusega tippu ei jõua
Edison Awardsi konkursil transpordi ja logistika valdkonnas esikolmikusse tulnud pakirobot on lisaks Eestile sisenenud edukalt Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa turule, olles pälvinud sooja vastuvõtu ning muutnud oluliselt arusaama pakkide transpordist ja kättesaamisest.
Hirvesaare sõnul on Edisoni auhind Cleveroni jaoks siiani suurim tunnustus just arendustegevuse valdkonnas ning näitab kuulumist maailma tippu, ühele pulgale sadadele tuhandetele tööd andvate korporatsioonidega.
“Cleveroni sünni taga oli soov teha midagi täiesti uut ja teistmoodi. Õnneks ei jäädud pärast esialgset edu loorberitele puhkama, vaid seati veel kõrgemad sihid ja tehti julgeid otsuseid investeerida suuremaasse meeskonda,” ütles Hirvesaar. “Innovatsiooniauhinna võitmiseks peab olema konkurentidest tõepoolest sammu võrra ees.”
Viljandist maailma vallutamist alustanud Cleveroni pakiroboti unikaalsus seisneb senisest efektiivsemas ruumikasutuses. Nimelt mõõdab robot paki suuruse ja loob vastavalt sellele vajalike mõõtmetega koha. Võrreldes tavaliste pakikappidega, võimaldab Cleveroni innovaatiline robot mahutada kuni kolm korda rohkem saadetisi.
Hirvesaar usub, et, paljudel Eesti ettevõtjatel jääb puudu ambitsioonist hakata pürgima maailma tippu ja lepitakse pisut keskpärasema tasemega, kui ka sedasi saab riske võtmata hakkama.
“Uute asjade loomise taga on ikka inimesed ja nendesse peab panustama, neile võimalusi ja väljakutseid andma ning motiveerima,” märkis Hirvesaar. “Cleveroni kõige olulisem otsus on see, et on julgetud midagi ise looma hakata, selle asemel, et näiteks teistele allhanke korras toota. See on loonud nii võimaluse kui vajaduse disainiks ja tootearenduseks.”
Cleveron on teinud panuse majasisesele arendusele. Ettevõttel on oma disainerid ja insenerid, kes on valdkonnaga läbi ja lõhki kursis, töötades ülejäänud meeskonnaga kokku.
“Selline lahendus on kindlasti sobivam ettevõttele, kus uute asjade loomisel on pidev ja kandev roll. Neil, kel vaid aeg-ajalt arendusjõudu vaja, soovitan julgelt usaldada disainibüroosid või vabakutselisi professionaale. Neis küsimustes, millele me oma majas vastust ei leia, julgeme ka meie väljastpoolt abi otsida. Tuleb olla avatud,” julgustas Hirvesaar.
Pakiroboti väljatöötamisele kulus viis aastat ja hetkel seeriatootmises olev masin on juba neljas mudel. Vajaduse säärase lahenduse järele tingis n-ö tavalise kapi piirideni jõudmine – automaadi pikkust ei saa lõputult venitada ning kõrgustesse inimesed ei ulata. Lisaks pidev mure kappide mõõtude ja pakkide sobivuse pärast.
“Tagasi vaadates tundub see aeg uskumatult lühike. Alustasime tühjalt lehelt. Oleme jõudnud testida prototüüpe, viia läbi pilootprojektid ja nüüd on meil vastupidav ja toimiv toode,” ütles Hirvesaar.
Ehkki pakirobot iseenesest on tulevikutehnoloogia, on Hirvesaare sõnul Cleveronis küllalt vaimu- ja ihujõudu, et proovida ära ka teised võimalikud ja võimatud viisid pakkide kättesaamiseks. Pakiautomaat on vaid üks võimalus mitmest.
Hetkel kuum
Seotud lood
Tänavu 10. juubelit tähistav Cleveron AS peab läinud aastat arenguaastaks, mille käigus suurenes müügitulu ja loodi alus tulevaseks kasvuks.
9. märtsil Kultuurikatlas toimunud galal kuulutati välja EY Eesti Aasta Ettevõtja 2017 laureaadid, kelleks on pakiautomaatide ja -robotite tootja Cleveroni ning veebikaubamaja ON24 omanikud ja juhid Arno Kütt ja Peep Kuld. Auhinna andis üle eelmine EY Eesti Aasta Ettevõtja Jevgeni Kabanov.
Walmarti asepresident Mark Ibbotson tunnistas, et pakiroboti pilootprojekt Cleveroniga on olnud edukas ning neil on plaanis laiendada seda võrgustikku ka teistesse piirkondadesse.
Äripäev küsis selle aasta IKT valdkonna TOPi ettevõtetelt arvamusi tööjõukriisi lahendamise kohta. 30 ettevõtte esindaja poolt esitatud vastustes esines enim kordi võõrtööjõu sissetoomine erinevate rõhuasetustega ja hariduse teema, kuid oli mõtteid oli veel teisigi.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele