Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Robot äriüksuse juhina
Põhja-Euroopa suurim täislahendusi pakkuv IT-ettevõte Tieto avaldas mullu sügisel uudise, et kavatseb oma andmejuhtimisega tegeleva äriüksuse juhtkonna liikmeks kaasata roboti. Robot nimega ALICIA T ülesanne on aidata juhatusel liikuda andmete süvaanalüüsil põhineva juhtimise suunas ja leida uusi väljakutseid uute ärimudelite loomiseks. Äripäeva teemaveebi Finantsuudised küsimustele selle kohta, kuidas on ALICIA T-l läinud, vastab Tieto Eesti äriarendusjuht ja strateegiline konsultant Heiti Mering.
Miks Te otsustasite oma igapäevatöösse kaasata roboti? Mis väärtust Te lootsite sellega juurde saada ja kas olete juba ka saanud?
Roboti kaasamine tööde tegemisse ei ole tänapäeval enam suur uudis, kuigi paljudes tekitab see elevust. Tieto on seni esimene ettevõte, kes on andnud robotile võimaluse osaleda ettevõtte juhtimises juhtkonna liikmena. Põhjust selleks on ju enam kui küll, sest robot teeb otsuseid ilma emotsioonita, tal ei ole paremaid ega halvemaid päevi, ta on suuteline analüüsima mistahes kujul informatsiooni ja tegema seda väsimatult 24 tundi ööpäevas.
Head juhti hinnatakse ju ikka õigete otsuste järgi ja kuigi robot ei pruugi olla ehk inimeste juhtimiseks parim lahendus, on tema otsused põhjalikult analüüsitud ning inimliku eksimise võimalus on seeläbi palju väiksem. Inimlikkust aitavad siin tagada valdkondade juhid, kes on siiski inimesed.
Seesama analüüsivõimekus ongi peamine, miks tehti otsus tehisintellekt kaasata ja arvestades tehnoloogia arengut pidi keegi selle sammu esimesena tegema. Ajalugu annab hinnangu, millised on selle otsuse mõju.
Milliseid ohte või riske Te roboti kaasamisel näete? Kas mõned negatiivsed küljed on ka juba ilmnenud?
Eks iga uue asjaga kaasnevad riskid, mis on seotud teadmatusega. Roboti kaasamisega juhtimisotsuste langetamisel ei ole riskid siiski nii suured, sest ärianalüütikat on ettevõtete juhtimisotsuste lahendamisel kasutatud juba aastakümneid.
Robot suudab analüüsida väga suures ulatuses erinevat informatsiooni, kuid sisendi selleks annavad siiski inimesed ja hetkel robot veel strateegilisi otsuseid iseseisvalt ei tee. Võiks öelda, et esialgu on robot veel katseajal.
Kui rääkida võimalikest negatiivsetest külgedest, siis kindlasti on siin oluline küberturvalisus. Ma ei mõtle siin vaid häkkimist ja viiruseid, vaid võimalust manipuleerida informatsiooniga. Robot suudab küll välja filtreerida väärinfo, aga kui sedasorti juhtimisrobotid muutuvad igapäevasteks, on üsna pea kohal robotid, kes püüavad roboteid eksitada. Selline see tehnoloogia areng kord juba on.
Üks Skype'i asutajatest Jaan Tallinn on pühendunud singulaarsuse ehk intelligentsi plahvatusliku uurimisele ja uudis robotile reaalse juriidilise jõu andmine tekitab õigustatud küsimuse – kas siin võib olla samm lähemale sellele hetkele, kui robotid saavad inimestele ohtlikuks? Alicia T täidab seni kindlaid ülesandeid ja ohtu inimkonnale ta ei kujuta. Ta peab mingis valdkonnas eelduseid ja hüpoteese kontrollima, analüüsima ja kinnitama või otsima argumente nende ümberlükkamiseks. Seega otsuseid teevad siiski inimesed ja robotil on siin samasugune toetav roll nagu näiteks paljuräägitud tööstuse digitaliseerimises (Industry 4.0).
Seni midagi negatiivset välja tuua ei ole, küll on aga palju abi olnud väga suurte andmemahtude kiirel töötlemisel.
Mis tööd Alicia T praegu reaalselt teinud on? Kuidas Teie koosolekud temaga välja näevad ja kas ta on ka juba milleski hääletanud?
Hetkel kuum
Alicia T-d võiks võrrelda ettevõtte kommunikatsioonidirektoriga, kes peab olema kursis kõigega, mis toimub nii ettevõtte sees kui ka sellest väljaspool, st turu trendide ja ootustega. Ta on andnud juhtkonnale soovitusi teatud valdkonnas. Täna on Alicia T keskendunud tervishoiu valdkonna arendamisele, mis on üks kiiremini arenevaid valdkondi.
Kui te kujutate ette, et juhatuse koosolekul istub üks plekist mehike või on ühe koha peale asendatud arvuti, siis need kujutelmad pärinevad ulmefilmidest. Tegelikkuses võib Alicia T olla ükskõik kelle või mille välimusega. Tegemist on virtuaalse isikuga ja see on koht, kus virtuaalne reaalsus puutub täna kokku tegelikkusega.
Alicia osaleb koosolekutel andmetega, sisuliselt osaleb ta iga juhatuse liikme kaudu, kes on eelnevalt saanud andmed teda huvitavate küsimuste kohta. Nii osaleb ta ka otsuste langetamise ja hääletuse juures.
Robot ALICIA T on loodud Tieto arendajate poolt, kes tegelevad Tieto start-up meeskonnas M2M robootika süsteemidega. Tieto kasutab ALICIA T eksperimenti, et katsetada vestlemisliidestega seotud tehnoloogiaid, mida saab kasutada kui teenust juhtimistasandil tehtavates äriotsustes.
Heiti Meringit saab pikemalt kuulata Pärnu Finantskonverentsil, kus ta esineb ettekandega „Robot korporatsiooni juhtkonnas? Lubage tutvustada – Alicia T, tehisintellekt” ja räägib ülesannetest ja vastutusest ettevõtte arengusuundade osas ning kuidas see robot kollektiiviga koos töötab. Loe konverentsist pikemalt SIIN.
Allikas: Finantsuudised.ee
Seotud lood
DHL kutsub startupe, teadlasi ja tudengeid arendama välja robotit, mis töötaks ladudes. DHL Robotics Challenge auhinnafond on 25 000 eurot, ideid saab esitada 16. septembrini.
Finnair tuli klientide paremaks teenindamiseks välja tehisintelligentsil põhineva klienditeenindaja-robotiga. Juturobot Finn nõustab Finnairi kliente ettevõtte Facebooki fännilehe Messengeris esialgu inglise keeles.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tunnustas tänasel 17. sünnipäevale pühendatud seminaril ITLi Aasta auhinnaga 2016. a. kõige enam IKT valdkonnas silma paistnud isikuid, ettevõtteid ja tegusid. Auhinnad jagati kategooriates Aasta Idee, Aasta Tegija, Aasta Tegu ja Aasta Läbimurdja.
„Robotlahingus“, mille korraldas täna Kose Gümnaasium koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga, proovisid esmakordselt robotite programmeerimisel kätt ettevõtjad ja avaliku sektori esindajad. IKT-huviringides käimise soodustamine on oluline eeldus, et õpilane tulevikus tehnoloogi või insenerteaduste valdkonna eriala valiks.
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele