Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tarmo Kärsna: pilve puhul on esmatähtis turvalisus
Näpunäiteid, millega ettevõtja pilveteenust kasutades igal juhul arvestama peab, jagas Telia Eesti ärikliendi valdkonna juht Tarmo Kärsna täna toimuval ITuudiste korraldatud Pilvekonverentsil „Olla pilves või mitte – selles on äririsk“.
Foto: Julia-Maria Linna
Kärsna sõnul küsib enamik kliente esimese asjana kuluefektiivsuse kohta, kuid sellest saab rääkida vaid juhul, kui ettevõte alustab nullist. Kui aga hakata pilve kolima, siis on esimene küsimus ikkagi turvalisus, millele kliendid piisavalt tähelepanu ei pööra. „Tegelik äririsk peitub selles, mis SLA-d sulle pakutakse, kes sinu andmetele ligi pääseb, kui hästi on keskkonnad eraldatud ja kas oskad erinevate pilvede vahel vahet teha.“
Kulude kokkuhoid tuleb kõige lõpus, alles teisel, kolmandal või neljandal aastal. Ennekõike peab kliendiga läbi käima turvalisuse aspektid: mis andmed kliendil on ja kuidas neid kõige paremini hallata, selgitas Kärsna, kelle sõnul on kõige tähtsam klienti tunda, sest muidu ei oska õigeid keskkondi soovitada. „Klient peab kõigepealt enda jaoks läbi mõelda, mis on tema äririsk, alles siis saab hakata leidma lahendusi.“
Pilv on kogum erinevaid pilvekeskkondi, mida ettevõte kasutab. Osad ettevõtted kasutavad avalikke, teised privaatpilvi. Kuna ettevõtted kasutavad erinevaid pilvi, siis üks asi on see, mida teenusepakkuja oma lehel pakub, teine asi on need keskkonnad ise järele proovida. Kuid kindlasti ei tohiks Kärsna sõnul panna kõiki andmeid ühte pilve.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kärsna sõnul kasutab Telia Eestis 15% äriklientidest pilve erinevate rakenduste majutamiseks. Võrdluseks võib tuua Leedu, kus on pilve kasutajad rohkem, Lätis ollakse aga meist tsipake maas. „Oma asjade viimine pilvekeskkonda on suhteliselt ikka algusjärgus,“ nentis Kärsna.
Pikas perspektiivis saab ettevõte pilve kasutamisel vähendada oma kulusid, samuti lisab see paindlikkust. Ja kui asjad on turvaliselt pilves, siis ei pea ettevõte enam võitlema, et saada majja hea kompetentsiga IT inimesi, loetles Kärsna pilve eeliseid.
Saalist tulnud küsimusele, kas Telia ka ise pilvelahendusi kasutab, vastas Kärsna: „Me ei ole enda asju veel avalikku pilve pannud, kuid üks õlg istub meil teise teenusepakkuja juures küll. Me ei pea teda oma konkurendiks."
Kärsna sõnul suhtlevad nende spetsialistid teenuse pakkujaga väga tihedalt, käies neil ka külas. "Näeme oma silmaga, kuidas asjad käivad ja seetõttu ei pea muretsema, kas kõiki reegleid ikka täidetakse. Olles ise teenusepakkuja, on meil maja sees väga suur kompetents, et olla kindel teenusepakkuja kvaliteedis."
14. mail 2016 asus Telia Eesti tehnoloogiadirektorina tööle Kirke Saar. Kuidas see kõik algas ja milliseid soovitusi saab tekkinud kogemustest teistele jagada, rääkis ta ITuudistele antud intervjuus.
Telia on alustanud oma interneti püsivõrgu moderniseerimisega, mille käigus saavad tänased vaseühenduse kliendid kuni kümme korda kiirema koduinterneti teenuse ja ärikliendid võivad planeerima hakata 10Gbit/s kiiruse kasutusvõimalusi.
Telia Eesti AS ning Connected Baltics OÜ allkirjastasid 27. märtsil lepingu, millega sai Telia esimesena Eestis õiguse kasutada Sigfox tehnoloogiat. Sigfox tehnoloogia abil saab ühendada internetis tuhandeid seadmeid ja andureid ning sellega saab asjade interneti ehk IoT võimalused Telia klientidele lähemale tuua.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.