Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Levira siseneb asjade interneti turule
Tiit Tammiste
esineb ettekandega 8. märtsil toimuval Pilvekonverentsil 2017 "Olla pilves või mitte - selles on äririsk". Ettekande teema on "Vahelduv pilvisus ja tegelik tulemus"
IT-lahenduste hankimine ja haldus on olnud seniajani ettevõtete üks olulisi funktsioone. Nüüdseks aga on olukord muutunud ja aina rohkem vaadatakse IT-teenust pakkuvate ettevõtete poole. Selle trendi levikule on aktiivselt kaasa aidanud kaasaegsete turvaliste pilvetehnoloogiate tekkimine, mis tagavad optimeeritud ressursijaotuse, dünaamilisuse ja kulude kokkuhoiu. Mida on pilvetehnoloogiad sellele juurde andnud ja ära võtnud, sellest räägimegi.
Rohkem infot konverentsi kohta saab SIIT.
Levira juhatuse esimehe Tiit Tammiste sõnul siseneb ettevõte IoT turule n-ö targa investeeringu põhimõttel ehk võrku ehitatakse konkreetsetele klientidele, kes on koheselt valmis IoT võimalusi kasutama. "Koostöös partneritega saame pakkuda paindlikke ja kiireid lahendusi võrgus, mis on välja ehitatud koos klientidega ja vastavalt nende vajadustele,“ lausus ta.
„Levira võrguteenuse abil toimub andmete kogumine anduritest ning nende ettevalmistus edaspidiseks töötluseks. See võimaldab partneritel keskenduda oma äriprotsessidele ning kogutud informatsiooni abil täiendava lisandväärtuse loomisele,“ ütles Levira võrguteenuste divisjoni direktor Meelis Anton.
IoT teenuse pakkumisel on Levira tehnoloogiapartneriks Nordic Automation Systems. Lõppklientidele suunatud lahenduste osutamisel on Levira esimene koostööpartner AU Energiateenus.
„Asjade interneti ehk IoT lõplik kasu ettevõtetele seisneb andmete saadavuses, mis viib majandustulemuste paranemiseni. Monitoorimise ja teadliku analüüsi abil saab teha targemaid otsuseid, mis aitavad ressursse säästa, sh hoida kokku energiat. IoT võimaldab monitooringut läbi viia ka objektidel, kus eelnevalt puudub hooneautomaatika. IoT lihtsustab oluliselt andmete kogumise ja edastamise võimalusi,“ ütles AU Energiateenus OÜ juhatuse liige Aivar Uutar.
Nordic Automation Systems (NAS, www.nasys.no) tarnib vajaliku tehnoloogia ning riistvara. Nordic Automation Systems (NAS) on juhtmeta telemaatika ja sensor-tehnoloogia valdkonnas tegutsev Norra-Eesti ettevõte. Firma pakub rahvuvahelise IoT-standardile LoRaWAN™ vastavaid vee-, temperatuuri-, elektri jm. sensoreid ja LoRaWAN™ võrgu tugijaamasid. Firma tegutseb Norras ja Eestis ning selle arenduse ja tootmisüksustes töötab kokku 25 spetsialisti.
AU Energiateenus (www.energiateenus.ee) aitab Balti riikide ja Skandinaavia ärikinnisvara omanikel ja kasutajatel saavutada paremaid majandustulemusi energia- ja ressursitõhususe suurendamisega. Tänu süstemaatilisele ning teadlikule tegevusele on ettevõtte abiga klientidel säästetud energiakuludelt ca 2,6 MEUR. AU Energiateenuse kaudu jõuab Levira teenus lõppkliendini.
Asjade internet on kogum võrku ühendatud seadmetest, mis koguvad vastavate anduritega vajalikke andmeid ja edastavad info teenusepakkujale, kes seda vajab.
Hetkel kuum
Seotud lood
Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt läheb osa digitelevisiooni praegustest sageduskanalitest edaspidi mobiilse interneti kasutusse ning digitelevisiooniteenused liiguvad uutele, parema leviulatusega edastamissagedustele.
Levira on alustanud koostööd hinnatud tarkvara ettevõttega Jelastic Inc, kes on maailmas tuntud kui juhtiv pilveplatvormi arendaja. Koostöö eesmärgiks on pakkuda intuitiivset, kuluefektiivset ja paindlikku pilveplatvormi erinevatele ettevõtetele Eestis ja lähiriikides.
Levira annab teletorni massiivse vundamendiga ümbritsetud keldris ruumi serveripargile ja katsetab uut tehnoloogiat asjade interneti jaoks.
Kanal 2 vabalevist loobumine avab digiteenuste ettevõttele Levira võimaluse pakkuda vabanenud saatjakohti uutele huvilistele, kuna tehniline võimekus ja kvaliteet on selleks olemas, teatas Levira.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele