Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nakatunud nutiseadmega liigub Eestis Paide jagu inimesi
Erinevad uuringud näitavad, et kahjuks inimesed nutiturvalisusele suuremat tähelepanu ei pööra, kuigi nutiturvalisus polegi tegelikult midagi muud kui inimeste teadlikkus ja käitumismallid. Tehnilise seadme või muuta väga turvaliseks, kuid selle nõrgimaks lüliks oli, on ja jääb ikkagi kasutaja ehk inimene. Viimastel aastatel on maailmas just nutiseamete vastu suunatud küberkuriteod näidanud hüppelist kasvu.
Põhjus on lihtne – tavakasutajad ja eriti noored ei pööra teemale suuremat tähelepanu.
SK ID Solutionsi juhi Kalev Pihla sõnul ei ole maailm, milles opereerimiseks me oma nutiseadmeid igapäevaselt kasutame, turvaline ega sõbralik koht. “Seal varitsevad ohud on sama reaalsed, kui reede öösel kell kolm Tallinna vanalinnas kodu poole suundudes pätikambast mööduda. Need on ohud, millest me reeglina saame teadlikuks alles siis, kui on juba hilja. Seepärast tuleb panustada ennetusele – regulaarselt hoolitseda oma seadme turvalisuse eest kohe pärast selle ostmist,” selgitas Pihl.
Nokia nutiturvalisuse raporti kohaselt üritati pahalaste poolt 2016. aasta esimeses pooles maailmas nakatada koguni 74% Androidi nutiseadmetest. Kui paljudel juhtudel see õnnestus, pole teada, kuid raporti hinnangul on maailmas nakatunud keskmiselt üks nutiseade 120st. Selle kohaselt võib Eestis igapäevaselt kasutuses olevast ligi miljonist nutiseadmest olla erineva pahavaraga nakatunud ca 8000 seadet. Nii võib Eestis nakatunud seadmege ringi liikuda Paide linna jagu inimesi.
Telia Eesti turvaintsidentide valdkonna juht Aare Kirna rõhutas, et tähelepanu peab pöörama ka paroolide ja salasõnade kasutamise turvalisusele. Nimelt kasutatakse päris tihti erinevate kontode juures sama kasutajanime ja salasõna.
Küberturvalisusega tegeleva ettevõtte Keeper Security analüüsi kohaselt sattus möödunud aastal häkkerite kasutusse kümme miljonit kasutajakontot ning neist koguni 17 protsendi ehk 1,7 miljoni konto puhul oli kasutatud parooli 123456. Populaarsuselt teine parool oli 123456789. See näitab see, et inimesed on mugavad ning nutiturvalisusele suurt tähelepanu ei pööra.
Kirna paneb nutiseadmete kasutajatele südamele, et äppide paigaldamisel kontrollitaks alati üle, mis õigusi äpp küsib. „Kui näiteks taskulambi äpp tahab saada ligipääsu su kontaktandmetele ja muule telefoniteabele ning õigust sõnumeid saata, tuleks valida pigem mõni muu äpp."
TNS Emori uuringust selgus, et kuigi teoreetilised teadmised nutiseadmega ümberkäimise osas on Eestis 15-aastaste ja vanemate kasutajate hulgas heal tasemel, siis praktikasse need teadmised sageli ei jõua. Ligi 45% nutiseadmete kasutajatest ei pea erinevaid toiminguid oma seadme kaitsmiseks oluliseks. Kuna reaalseid halbu kogemusi on inimestele vähe, tundub paljudele oht kauge ja abstraktne.
Pihla arvates jagunevad laias laastus turvaaugud kaheks – need, millest on juba avalikult räägitud ja mis on tarkvarauuendustega parandatud ning need, mida veel avalikult teadvustatud ei ole.
Esimestega saab tema sõnul hakkama, kui uuendad oma telefonis tarkvara kohe, kui seda võimalust pakutakse. Teistega aitab hakkama saada terve talupojamõistus:
1) installid rakendusi ainult ametlikust ja kontrollitud keskkonnast,
2) kasutad oma seadmes usaldusväärset turvatarkvara,3) uuendad oma turvatarkvara andmebaasi ja mootorit,4) jätad vajutamata kõik need põnevad lingid, mille usaldusväärsuses kasvõi natuke kahtled,5) lukustad nii oma telefoni ekraani kui ka krüpteerid telefoni sisu.
Hetkel kuum
Seotud lood
Nutiturvalisuse uuringust selgus, et Eesti inimesed on päris hästi teadlikud, et oma nutiseadet on vaja kaitsta – üle 90% inimestest kasutavad paroole ja ekraanilukke ning 62% inimestest ei ole oma nutiseadmete paroole ega ekraanilukke kellegagi jaganud. Vaid 9% Eesti elanikest ei kasuta oma nutiseadmetel ühtegi esmast kaitsevahendit - ei paroole ega ekraanilukku.
Viiruse või pahavaraga nakatumine võib olla vaid aja küsimus, kui ei pööra kübermaailmas valitsevatele riskidele piisavalt tähelepanu ja jätta teemaga tegelemata kartuses, et see nõuab põhjalikku IT tausta, kirjutab Datafoxi Turvalahenduste valdkonnajuht Tõnis Teder.
Nutitelefonide tootja, Hiinlaste Xiaomi ostis mitmeid Nokia patente ning loodab oma tegevust nende abil veelgi laiendada.
Eestis SK ID Solutionsi loodud elektroonilise identiteedi lahenduse Smart-ID kasutusele võtnud juba 50 000 inimest. Kokku on Smart-ID kasutajaid Baltikumis üle 200 000. Smart-ID pälvis Leedus riikliku ettevõtlusauhinna konkursil prestiižika tiitli Aasta teenus 2017.
Automatiseerimine ja andmepõhine otsustamine kujundavad iga päevaga ümber üha rohkemate organisatsioonide töökorraldust. Nende mõlema puhul vajatakse reeglina kõrvale võimekat AI-tehnoloogiat, aga kuidas ja millises mahus tehisintellekti rakendada, nõuab iga äri puhul eraldi vastamist. Kui tahad olla see inimene, kes neile küsimustele vastata oskab ning tehisaru võimalusi äris läbi ja lõhki tunneb, tasub tulla TalTechi magistriõppesse õppima uhiuuele õppekavale „Tehisintellekt äris“.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele