Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebaturvalises maailmas aitavad küberturvaalane teadlikus ja hügieen
Konverents algas BHC Laboratory juhatuse liikme Lauri Almanni poolt modereeritud paneeldiskussiooniga teemal “Ebaturvalisest maailmast veelgi ebaturvalisemasse maailma”, kus osalesid Siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont, Riigikogu liige Jürgen Ligi ning NATO Küberkaitse Oivakeskuse direktor Sven Sakkov. Konverentsi avapaneelist osavõtjad tõdesid teatud paradigma muutust maailmas ja leidsid ühiselt, et tänast Euroopa julgeolekuolukorda on viimase aasta jooksul enim mõjutanud Ühendkuningriigi otsus lahkuda Euroopa Liidust ning Donald Trumpi valimine USA presidendiks, samuti kogu maailmas pead tõstev populism ja ISIS-e esiletõus.
Aare Reintam NATO Küberkaitse Oivakeskusest rõhutas, et häkkimine on tänapäeval muutunud üli-lihtsaks, alustades kergesti rünnatavate IP valvekaameratega ja lõpetades isegi kaupluste võrku ühendatud külmlettidega. Selles kontekstis on oma küberturvaalase teadlikuse arendamine ning teadmiste testimine muutunud elulise tähtsusega ettevõtmiseks.
Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Ingvar Pärnamäe tõi välja, et viimase aasta jooksul on küberrünnete hulk globaalselt suurenenud 60% ning valdavalt tulenevad need riikide, mitte eraisikute poolt. Samas avastatakse sellised ründed keskmiselt alles 6 kuu pärast, kus reageerimine ei ole enam võimalik. Selle vältimiseks on oluline arendada organisatsioonides küberhügieeni teadlikust.
Tule seminarile
Praktilised juhised uuest andmekaitsemäärusest tulenevate nõuete järgimiseks
08.02.2017 Viru Konverentsikeskus
Info ja registreerimine SIINSOODUSHIND kehtib kuni 31.01!
AB Magnusson vandeadvokaat Sille Lehtsaar rõhutas uute isikuandmete kaitse regulatsioonide suurt mõju. Järgmisel aastal jõustuv regulatsioon toob olulisi muudatusi nii teenusepakkujatele kui tarbijatele.
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Taimar Peterkop märkis, et aasta 2016 oli küberkaitse teema comeback peavoolumeediasse. Ta tõdes, et aasta vältel oli palju juttu lunavaraga seotud teemadel ja et Eestit ei ole alates 2007. aastast suuremaid küberrünnakuid tabanud, seda isegi sõltumata faktist, et meie avaliku sektori digitaliseeritus on teistest riikidest valdavalt ees. Samas on viimastel kuudel maailmas toimunud nii mõndagi - viimati USA presidendivalimistega seonduv, suurenenud krüpto lunavara nõuded jms. Ühe ilmeka näite tõi Peterkop just USA presidendivalimistega seoses, kus ühe olulisel ametikohal oleva juhi halb küberhügieen tegi võimalikuks suure andmevarguse. See peaks tema sõnul olema õpetlikuks näiteks, et ei ole hea kasutada sama parooli erinevatesse keskkondadess ligipääsuks. Peterkop rõhutas, et küberturvalisuse aluseks on teadlik kogukond ning koostöö era- ning avaliku sektori vahel.
Konverentsi “Redefining IT Security” korraldajaks oli IT infrastruktuuri ja turvalahenduste pakkuja ByteLife Solutions.
Hetkel kuum
Seotud lood
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) töötavad välja lahendust, mille abil uuendada 750 000 ID-kaarti, mille kiibil on turvarisk.
Tuleva aasta märtsist hakkab ID-kaardi tarkvara tööle ka Maci arvutitega, ilma et kasutajad peaksid selleks mõnd spetsiaalset veebibrauserit kasutama ja lisaks kingib RIA kingib vabariigi 100. aastapäevaks Eestile ühtse visuaaliga eesti.ee keskkonna, lausus Geeniusele antud intervjuus Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop.
President Donald Trump astus vahele Hiina riskikapitali fondi ostutehingule Ühendriikides. Valge maja teatas kolmapäeval, et ettevõtte ülevõtmine katkestati julgeolekukaalutlustel, vahendab Politico.
Reedel vallandus küberrünnakute laine, mis tabas eriti ulatuslikult Suurbritannia riiklikku tervishoiusüsteemi (NHS), kuid samuti hulka teisi organisatsioone ja ettevõtteid üle ilma.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele