Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti on saanud elektrituru, millest Euroopa on 20 aastat unistanud
Käesoleva aastaga lõppeb ligi 4 aastat kestnud ulatuslik arvestivahetus, millega kogu Eesti läheb üle elektrinäitude tunnipõhisele kauglugemisele. Eesti on sellest üleminekust ja elektrituru ühtlustatud korraldamisest saavutanud arvestatava ressursisäästu, mis tulevikus on veelgi suurem ja lisaks aitab see võrguettevõtetel pakkuda paremaid teenuseid, selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.
Kauglugemine koos keskse andmelaoga, kust saavad ühtsetel alustel info kõik elektriturul tegutsevad osapooled, on Mere hinnangul andnud Eestile tohutu raha- ja ajasäästu elektrituru korraldamisel. "Üha suurema veendumuse selles olen saanud kogemusi vahetades võrguettevõtete ja elektrimüüjatega mujal maailmas, kus elektriturul toimetamine ei ole kaugeltki nii sujuv, rahasäästlik ja kliendile mugav," kinnitas ta.
Enamikes Euroopa riikides ei ole Mere teada andmevahetus üleriigiliselt keskselt korraldatud ja nii on võrguettevõtjate ja müüjate vahel loodud eraldi infokanalid, kuigi tarbitud elektrikoguseid mõõdavad võrguettevõtjad ja samu andmeid vajavad müüjad elektrienergia eest arveldamisel. Näiteks Eestis tähendaks see 18 elektrimüüja korral 18 eraldi andmeedastuskanali loomist kõigil 34 võrguettevõtjal ning sealjuures oleks kõikidel osapooltel enamasti erinevad infosüsteemid ja andmete töötlemise protsessid. Keskne andmeladu on võimaldanud Eestis kokku hoida ressursid, mis oleks kulunud 34x18 infokanali ülesehitamisele ja haldamisele.
Euroopas Mere sõnul peaaegu, et unikaalne ka kodutarbijale võimalus oma tarbimist tunnikaupa mõõta ja seeläbi elektrikulusid börsihindade järgi juhtida. Koduklientide näitusid enamasti kas prognoositakse või saadakse kliendilt või vähestel juhtudel otse kaugloetavast arvestist kuupõhiselt. Mitmes riigis, sealhulgas Saksamaal prognoositakse kogused terve aasta jooksul ja kord aastas saabub arve tegeliku näidu alusel nagu maksudeklaratsioon, millega selgub, kas tuleb juurde maksta või on tekkinud ettemaks.
Eestis näeb klient veebist või näiteks telefonist äppi avades ülevaadet oma tarbitud elektrikogustest iga tunni kaupa, saab seda infot kõrvutada Nordpool elektribörsi järgmise päeva tunnihindadega ja soovi korral seeläbi teha tarbimisotsuseid. Tulevast aastast hakkab Mere kinnitusel toimima ka laiemapõhjaline ühise arve süsteem, millega kõik huvitatud müüjad saavad väljastada ühise arve elektri ja Eesti suurima võrguettevõtja teenuse eest. Võrgu- ja elektriarve eest saab klient maksta kodunt lahkumata või suisa märkamatult panga kaudu sõlmitud püsilepingu abil – ka see on asi, mida paljudes Euroopa riikides ei tunta.
"Pikemalt ei hakka siinkohal rääkima võimalustest, mida kauglugemine annab võrguettevõttele oma teenuse paremaks pakkumiseks – seni infosüsteemides nö nähtamatu olnud madalpingevõrk muutub nähtavaks, tulevikus saab arvestitest laekuva info abil pingekvaliteeti parandada ja rikkeid ennetada, kulusääst tekib elektrivarguste lihtsamast avastamisest jne jne," selgitas Mere.
Ta lisas, et kõik need on lahendused, millest mujal Euroopas aastaid tagasi elektrituru arenguid kavandades unistati ning mille teostumist täna Eestis vaatamas ja õppimas käiakse: "Kindlasti on meile eelised andnud väike riik – mujal on oluliseks takistuseks saanud keeruka riigiaparaadi ja paljude turul tegutsevate osapoolte vahel ühiste huvide leidmine,"
Eestis tuleb Mere arvates tunnustada erinevate ettevõtete ja ametkondade vahel hästitoiminud koostööd, mis andis võimaluse elektrituru ühtlustatud korraldamiseks vajalikud muutused kiiresti ja sujuvalt ellu viia, sest see on andnud meile tohutu ressursisäästu ja loonud aluse klientidele üha mugavamate võimaluste loomiseks.
Hetkel kuum
Seotud lood
Täna, 16. veebruaril avati Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory elektrivõrgu arenduslabor, kus täisfunktsionaalse võrgumudeliga saab reaaloludes testida ja luua lahendusi elektrivõrgu arendamiseks. Teadus- ja arendustöö baasiks vajalik labor on mõeldud nii ettevõttele, ülikoolidele ning pakub juba täna huvi Hollandi võrgutehnoloogia ettevõttele ja NATO küberkaitsekeskusele.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele