Visionäär Glen Koskela: tehisintellekt tuleb!

„Tehisintellekt tuleb, täna suudab ta toime tulla mõnede inimese tegevuse asendamisega, kuid tulevikus võib tehisintellekt saada sama nutikaks, kui inimene. Seda ei pea pelgama, pigem peab inimene maksimaalselt tehisintellekti ära kasutama,“ lausus ta.

Koskela selgitas kuidas digitehnoloogiad aitavad tegevusi kas optimeerida või kaitsta, näiteks optimeerida aega, raha, ressursse, kogemusi ja kaitsta kahjude, ebamugavuste, vigastuste ja ebakindluse eest. Need väärtused võib tema hinnangul omakorda liigitada vastavalt nende juurutuse tasemele. Näiteks tööstuses saab digitehnoloogiaid kasutusele võtta aladel, kus kehtivad ranged ettemääratud käsud ja reeglid ning isejuhtimise ja autonoomsed operatsioonid. Äris saab neid kasutada isekäivituvate protsesside vallandamiseks mingi sündmuse mõjul. Inimesekesksetes lahendustes aga kasutatakse neid võimalusi üksteisega paremaks suhtlemiseks. Koskela sõnul võib eristada mitut erinevat rolli, mida digitehnoloogiad täidavad: kuidas rakendada inimese tegevusmustreid, efektiivselt teenuseid juhtida, suurendada väärtuste teket äriprotsessides, parandada elukvaliteeti ja tagada põhivajadused ning kuidas tagada meie soovitud elustiili.

„Innovatsioon pakub tihti vaadet tulevikku, tuues meile kasu arengus. Me saame sellest rääkida näiteks järgmiste näidete varal: ostukogemus poes, targad tootmisprotsessid, tõenduspõhine tervishoid ja riskikategooriatesse kuuluvate inimeste tervis, teadmiste integreerimine finantssüsteemides, mitmeliigiline ühistransport ja teenused, mis toetavad mobiilsust,“ kirjeldas Koskela.

Näideteks Fujitsu väljatöötatud kantavatest seadmetest tõi ta eluliselt olulisi näitajaid jälgivad randmevõru, unisust registreerivad ripatsid, mis on ühendatud tööstuslike pea küljes kantavate ekraanidega, sõrmusesse integreeritud kirjutusseade või juukseklambri, mis aitab kuulata helisid läbi juuksejuurte.

„Mis puutub Eestisse, siis olete tõestanud oma võimet arendada ja kasutusele võtta lahendusi, mis avardavad ühiskondlikke väljakutseid, mida on hiljuti hakatud kutsuma “kiireks IT-ks”. Tundub, et siin on veel palju enam inimkesksemaid eesmärke, mis juhivad otsuste tegemisel ja poliitika kujundamisel, et anda lisaväärtust era- ja avaliku sektori teenustele. Võrdlen seda muu Euroopa poliitiliste agendadega, kus lõpetatakse lahendustega, millel on ühisnimetajaks „aeglane IT“ ehk kõrged hinnad, keerukad ja hiljaks jäänud lahendused,“ võrdles Koskela.  

Lisaks märkis ta, et innovatsioonisüsteem ning avaliku ja erasektori partnerlus on Eestis hästi käima lükatud, kuigi väljakutse selle edukaks ekspordiks on endiselt päevakorral, sest väike siseturg aitab vähe kaasa nende lahenduste tutvustamiseks välisturgudel või väliskapitali ja partnerite tähelepanu võitmiseks.