Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigipilv viib avaliku sektori IT taristu uuele tasemele
Riigi otsus arendada välja avaliku sektori kasutamiseks mõeldud riigipilv on järjekordne näide sellest, kuidas sünnib Eestis nii Balti- kui Põhjamaade piirkonna vaates unikaalne lahendus. Riigi IT taristule tervikuna tähendab see aga senisest turvalisemat ja efektiivsemat haldamist, kirjutab Telia Eesti juhatuse liige Tarmo Kärsna.
Kujundlikult öeldes meenutab tänane avaliku sektori IT arhitektuur pilti, kus erinevad riigiasutused omavad oma vajadusteks isiklikke servereid. Samas on tehnilised vajadused sarnased ja paljud serverid alakoormatud. Arvestades erinevate riigiasutuste hulka, võib vaid ette kujutada kui palju ressurssi kogu selle taristu majutamine ja haldamine nõuab. Seda positiivsem on tõdeda, et asjad on selles vaates lõpuks liikuma hakanud.
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) eestvedamisel on tänaseks kokku pandud avaliku ja erasektori konsortsium, mis hakkab rajama ja haldama Eesti riigi pilve keskkonda. Suuremahulisel projektil on mitu olulist eesmärki: võtta riigisektoris kasutusele innovaatilisi pilveteenuseid, maandada riigil paremini IT riske ning suurendada asutuste ressursi kasutamise efektiivsust.
Riigipilve keskkonna loomise juures on erinevatel avaliku ja erasektori tegijatel kindel roll. Projekti koordinaatori ja disainerina tegutseb RIKS, hoolitsedes selle eest, et riigipilve toimimiseks vajalikud serverid ja IT süsteemid korralikult majutatud saaksid. RIKS-il on selleks üks asukoht juba olemas, teine rajamisel. Projekti juhtivpartner Ericsson kannab koos EMC-Delliga hoolt riigipilve riist- ja tarkvara lahenduste eest. Telia ülesandeks saab koostöös RIKS-iga kogu riigipilve hilisem haldamine ja opereerimine ning Cybernetica on kaasas kogenud turvaeksperdina. Sellele lisaks on OpenNode Cloud rolliks partnerite poolt tarnitud riist- ja tarkvara integreerimine, et see toimiks Riigi Infosüsteemi Ameti koordineerimisel koostatud riigi pilveteenuste kontseptsiooni tehniliste nõuete kohaselt.
Et riigipilve pilootprojekt käivitub veel sel aastal, on paras aeg teha algust pilootklientide kaasamisega. Nii saame juba varakult ära kaardistada riigipilve kasutajate vajadused ja ootused. Seepärast kutsume juba täna huvilisi meiega ühendust võtma. Ühtlasi on pilootklientide kaasamine esimene samm riigipilve reaalse kasutamise suunas – et avaliku sektori tarbeks tekiks ühine, kõigile tänapäevastele nõuetele vastav keskkond, kuhu majutada oma serverid ja IT süsteemid.
Hetkel teadaolevalt on Eesti esimene riik lähiregioonis, kes sellise projekti nii mahukalt käsile võtab. Kuigi kogu ettevõtmise peamine fookus on just riigiasutuste efektiivsuse suurendamises, on projektil kindlasti ka selline väärtus, et ühel päeval võime riigipilve rajamise nõu eksportida nii oma naabritele kui kaugemale.
Autor: Tarmo Kärsna
Seotud lood
Kanada börsiettevõte Carmanah omandab 29. novembril allkirjastatud varade ostulepingu alusel Cybernetica navigatsioonisüsteemide ärivaldkonna, sealhulgas EKTA kaubamärgi alla kuuluva tooteportfelli ning kliendilepingud.
Selle järel kui Rootsi telekommunikatsiooniseadmete hiiu Ericssoni uus juht Börje Ekholm poolteist kuud tagasi ametlikult ohjad võttis, on Ericssoni aktsia kerkinud 11%.
8. märtsil toimuv Pilvekonverents "Olla pilves või mitte - selles on äririsk" on sel aastal võtnud oluliste teemadena ette muudatused pilvevaldkonnas, trendid ja jagab kasulikke kogemuslugusid nii pilveteenuste kasutajatele kui ka loojatele. Soodushinnaga registreerumine lõppeb 27. veebruaril.
25. oktoobril toimub Tallinna Loomaaia Loodushariduskeskuses IKT Aastakonverents 2016, mis on IKT valdkonna majanduskonverents, kus tunnustakse Äripäeva IT ja telekomi valdkonna TOPi võitjaid, räägitakse visioonist ja arenguvõimalustest ning arutletakse erinevate ettevõtjatega lähiaja tegevusplaanidest. Konverentsi korraldavad Äripäev ja ITuudised.ee.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele