Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasvu tõuge tuli IT-sektorist
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 0,8%, teatas statistikaamet. Suure panuse kasvu andis IT-sektor, kirjutas Äripäev.
II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,6%.Täpsustatud andmetel olid II kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad. Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine. Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.
SKP kasvu panustas II kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. II kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1% peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel. Koguimport kasvas võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8%, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas tänavu II kvartalis 3,8%.SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0% ja 2,9%), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%.Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0%. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 2016. aasta II kvartalis peale langust eelnevas 8 kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4%. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.
IT-ettevõtete kasumlikkus, mis seni on aasta aastalt püsinud tõusuteel, on 2015. aastal esmakordselt pöördumas. Statistikaameti esialgsetel andmetel on 2015. aasta kasum programmeerimisega tegelevatel ettevõtetel Eestis tervikuna negatiivne.
Eesti tarkvara- ja disainiettevõte Proekspert võitis raamhanke ning hakkab ühena kümnest maailma IT-ettevõttest arendama Rootsis paikneva rahvusvahelise teaduskeskuse European Spallation Source’i (ESS) neutronkiirguse allika komplekset juhtimissüsteemi.
25. oktoobril toimub Tallinna Loomaaia Loodushariduskeskuses IKT Aastakonverents 2016, mis on IKT valdkonna majanduskonverents, kus tunnustakse Äripäeva IT ja telekomi valdkonna TOPi võitjaid, räägitakse visioonist ja arenguvõimalustest ning arutletakse erinevate ettevõtjatega lähiaja tegevusplaanidest. Konverentsi korraldavad Äripäev ja ITuudised.ee.
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.