Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IKT valdkonna töötajaid ei võeta arvesse
Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikokku välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu, millega IKT valdkonna töötajad arvatakse sisserände piirarvu alt välja.
„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond on kiiresti arenev ja samamoodi peame paindlikult arendama seadusandlust, mis võimaldab ettevõtlikel ja kvalifitseeritud töötajatel Eestisse end teostama tulla,“ märkis siseminister Hanno Pevkur. Eesti sisserände piirarv on tänavu 1317 inimest, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu alla ei kuulu ka näiteks Euroopa Liidu, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed. Siseminister lisas, et IKT-sektoris ületab nõudlus tööjõu järele selgelt pakkumise. „Juba olemasolevate ettevõtete kasvuks ja perspektiivikate ettevõtete Eestisse tulekuks soodustame info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide ja nende perede Eestisse tulekut,“ sõnas Pevkur.
Samuti võimaldavad muudatused Eesti majandusarengu huvides perspektiivikatel idufirmadel Eestisse tulla ja paindlikumalt kvalifitseeritud välismaalasi tööle võtta. Eelnõuga võimaldatakse nii lühiajalise kui pikaajalise viisa andmist iduettevõtjatele ja nende pereliikmetele. Enne sellise viisa taotlemist peab äriühingu idufirmana kinnitama vastav ekspertkomisjon. Samuti lihtsustatakse idufirmas töötamiseks ja start-up ettevõtlusega tegelemiseks antava elamisloa tingimusi.
Muudatuse kohaselt luuakse tähtajalise elamisloa liik ettevõtluseks suurinvestorile. See võimaldab välismaalastel Eestisse investeerimisel senisest paindlikumalt majandada oma investeeringut ja panustada Eesti majanduse arengusse. Suurinvestoriks loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni euro suuruse otseinvesteeringu investeerimisfondidesse või Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid Eesti majandusse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kavas on leevendada ka välismaalaste Eestis viibimise nõuet. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel rohkem kui 183-päevase Eestist eemal viibimise korral oma eemalviibimine registreerida. Inimeste suureneva mobiilsuse valguses ei ole selline nõue enam mõistlik.
18. jaanuaril jõustunud välismaalaste seaduse erandil ehk startup viisal, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit startupidele Eestisse ümberasumist ning Eesti startup ettevõtetel välistöötajate Eestisse värbamist, on möödunud esimesed edukad kolm kuud. Selle aja jooksul on startup viisale kandideerimiseks esitanud avalduse 106 startup-ettevõtet 29st eri riigist.
18. jaanuaril jõustus Eesti startup kogukonna ning Siseministeeriumi koostöös loodud välismaalaste seaduse erand ehk startup viisa, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit startupidele Eestisse ümberasumist ning Eesti startup ettevõtetel välistöötajate Eestisse värbamist. Programmil on möödunud esimene igati edukas kuu, mille jooksul on startup viisale kandideerimiseks esitanud avalduse üle 50 startup-ettevõtte enam kui 10st eri riigist.
Tuleval aastal 35. sünnipäeva tähistav Roi OÜ on Eesti üks vanimaid ja suuremaid reklaamkingituste pakkujaid. Ettevõtte ostujuhi Indrek Viitongi sõnul kaasneb reklaamkingituste valdkonnaga paratamatult ka keskkonnajalajälg. Seetõttu on Roi eesmärk pakkuda kingitusi, mis leiavad päriselt kasutust, kestavad aastaid, rõõmustavad saajat ning esindavad klientide väärtusi.