Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida vajab Eestisse saabuv välismaalasest IT-töötaja ja tema kass?
"Oleme tänaseks aidanud Eestis sisse elada 130 IT-töötajal ja kolmel kassil," ütles tänasel IT-tööjõukriisi konverentsil Expat Relocation Estonia OÜ Partner Martin Lään.
Algatuseks kiitis Lään Tallinna lennujaama hubasust, millest on talle rääkinud paljud saabujad. "Tallinna lennujaam, mõtlete, et see on väike asi, aga väga paljud kliendid on öelnud, et oli väga mõnus tunne seda ümbrust näha lennukilt maha astudes - väike, kodune, mõnus," märkis Lään.
Mida siis Eestisse saabuja vajab?
Esimeses järjekorras:
Infot – mis teda siin reaalses elus ees ootab. Rohkem on alati parem kui vähem. Asjad, mis meile on elementaarsed, ei ole seda saabujatele. Nt, et meil on tasuta ühistransport, et uus auto vajab iga kahe aasta tagant tehnoülevaatust. Tehke välismaalt tulijale sisseelamise infopakett, nt pange kirja ka hinnataseme indikaatorid – enamus välismaalasi ei tea, kui palju asjad Eestis maksavad. Nad eeldavad, et need on odavamad, kui nad tegelikult on. Pange kirja, kui palju maksab keskmiselt pudel õlut või pitsa. Kirja ka bürokraatiale kuluva aja realistlik hinnang.
Turvatunnet (eriti läänest, põhjast tulijad) – Nad kardavad kõike. Nt pangaülekandeid teha – korteri eest deposiiti maksta. Kardavad saata passi koopiat e-mailiga. Selleks, et hirme maha võtta tuleb inimesega rääkida. Nad kirjutavad iga päev – kust ma seda saan, palju see maksab. Soovitan võtta eraldi inimene neile vastama. Tehke temaga pärast tööintervjuud veel üks "küsimuste-vastuste infotelefoniintervjuu". Küsige kõike, mida ta vajab. Looge talle tunne, et ta on oodatud. Vastake kirjadele väga kiiresti. Kui eetris on nädalate kaupa vaikus, siis ta lõpuks loobub. Kommunikatsioon on väga oluline.
Selgitage ka, et altkäemaksu andmine bürokraatlike asjade kordaajamist ei kiirenda.
Eluase – Andke tulijale talle realistlik hinnang eluaseme kuludele. Tallinnas ei saa 200 euroga kuus kesklinnas korterit, vaid Akadeemia ühikas 12m2 toa. Tegelikult on Eestis üürid kõrged. Inimene peab arvestama, et kulutab sissetulekust poole eluasemele.
Eraldi teema on Eestis üür+tagatisraha+maakleritasu – miks küll maaklerid Eestis nii kõrget tasu saavad? Palun selgitage mulle seda. Sissekolimisel peab tulija korraga välja käima - põmm - 1500 eurot + kommunaalid.
Üürilepingud – nendega ei tohi välismaalast jätta üksi. Pahatihti on need lepingud eesti keeles. Tekib alati see vanas mõistes sissekirjutuse küsimus. Välismaalane peab oma elukoha rahvastikuregistris registreerima, ta ei saa muidu. On üürileandjaid, kes keelduvad inimestele sissekirjutust pakkumast. Ka on eesti korteriomanikel tekkinud hirm eksootiliste välismaalaste ees – kui sissekolija nimi on Muhhamad, siis on kohe püsti "punane lipp" ja hirmutunne, siis tuleb korteriomanikke veenda.
Eestis ei saa nii, et broneerid korteri ja kolid sisse kuu aja pärast. Siin hakkab üür kohe tiksuma. Eestis on 2-3 nädalat korterit kinni hoida väga keeruline. Ehk inimesel tuleb sageli maksta üüri korteri eest Tallinnas, kus ta veel ei ela.
Inimesed tahavad, et neil oleks Eestis kõik valmis kasutamiseks eluasemega seoses enne kui ta lennukisse istub.
Hetkel kuum
Dokumendid (elamisloa kaart, elamisõigust tõendav dokument). Kui inimene tuleb USAst, siis arvestage apostillimiseks vähemalt 5 kuud. Soovitus - minge Politsei- ja Piirivalveametisse ise kohale juba konkreetsete inimeste dokumentidega. Mida kõrgem on inimese palk, seda lihtsam on teda Eestisse tööle saada. Mida suurem on see firma, kuhu ta tuleb, seda lihtsam on ka asju ajada. On ka positiivseid näiteid - meil oli klient, kes tuli Indiast ja kõik tema asjad sai korda nt 1 kuuga.
Tervisekindlustus, perearst – palun pidage meeles, et tervisekindlustus algab 14. päeval pärast seda kui ta reaalselt tööle asub. Kui ta esimesel nädalal bussi alla jääb, peab selle ravi kinni maksma keegi teine. Soovituslik on selleks kaheks nädalaks teha eraldi kindlustus. Ja töötajate registris tuleb ta kohe arvele võtta.
Perearsti valikult soovitan pöörduda terviseametisse ja nad juhendavad vastava perearsti juurde, kes nt räägib inglise keelt.
Soovitan teha teil oma firmas ka sisekorraeeskiri haigestumise puhul ja see välismaalt tulijale selgeks teha. Ta peab teadma, kas esimesel haiguse päeval tuleb kohe perearsti juurde minna või piisab algatuseks telefonikõnest ülemusele.
Lasteaiad, koolid lastele – kui tuleb nt tippjuht, siis ta üldiselt tuleb koos perega. Inglisekeelse haridusega on tänaseks Eestis asjad läinud paremaks. Jah, rahvusvaheline kool maksab endiselt 15 000 eurot aastas. Aga soovitan ka Euroopa kooli, Inglise kolledžit ja Tartus Miina Härmat.
Lasteaedades on kohti saada küll, aga vaja on minna koos välismaalasega lasteaeda kohale ka juhatajaga rääkima.
Keelekursused jm - Neile, kes elanud Eestis vähem kui viis aastat, saavad algtaseme eesti keele koolituse maksumaksja kulul tasuta, vaadake rohkem infot kohanemisprogrammist settleinestonia.ee
Seotud lood
Eelmise nädala neljapäeval toimus ITuudised ja Äripäeva korraldatud IT-tööjõukriisi konverents, kus osales ühes aruteluringis ja esitleb siinkohal mõned mõtted seoses konverentsiteemaga Helmes AS kvaliteedipartner Raul Ennus.
Esimeses kvartalis suurenes vabade töökohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 25%. "Võtaks kohe 20–30 inimest tööle, kui oleks võtta, aga me lihtsalt ei leia neid," ütles Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau, kirjutas Äripäev.
Soome statistikaameti koostatud värske palgastatistika alusel saab vaadelda, milline on sissetulek samas valdkonnas teisel pool lahte. Äripäev tõi võrdluseks kõrvale statistikaameti koostatud Eesti keskmised palgad valdkondade lõikes.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning AS BCS Koolitus allkirjastasid hankelepingu, mille alusel koolitatakse pilootprojektina järgneva nelja aasta jooksul 500 varasemat IT-haridust mitteomavat inimest noorem-tarkvaraarendajaks.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele