Riigkohtus arutas eile toimunud istungil erandkonnas viie kohtunikuga ja üle viie aasta taas avalikul istungil, kas bitcoinidega kauplemine on käsitletav finantseerimisasutuse tegevusena või mitte, teatas advokaadibüroo Glimstedt partner Priit Lätt.
Bitcoinidega kauplemine pakub väljakutseid riigikohtule
  • Foto: Advokaadibüroo GLIMSTEDT
Arutelu toimus tuginedes Otto de Voogdi kaasusele ja tema esindaja, Läti sõnul seisneb juhtumi traagika selles, et virtuaalvaluutaga kauplemine on reguleerimata nii Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis, samas tugevdab politsei kontrolli virtuaalvaluutaga kauplemise üle, ähvardades kuni 32 000 eurose rahatrahviga või kuni viieaastase vanglakaristusega. „Rahapesu andmebüroo nõuete alusel peaks eraisik tegutsema bitcoin’ide vahendamisel kui üks suur pank,“ selgitas Lätt, kelle sõnul vajab süsteem õigusselgust.
„Selleks, et ettevõtted saaksid julgeid ideid realiseerida ja uusi ärivõimalusi kasutada, peab õigussüsteem käima ajaga kaasas,“ lisas Lätt ja näitas üles rahuolematust olukorraga, kus õigussüsteem võib töötada ettevõtja vastu.
Riigikohtu istungit juhtis tavapärase kolme kohtuniku asemel viis ja tegemist oli avaliku istungiga, mida pole viimase viie aasta jooksul toimunud. Riigikohus kaasas menetlusse ka Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Eesti Panga ning Finantsinspektsiooni.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äritehnoloogia esilehele