Eesti juhtide mõju Sonera käekäigule Soomes

Järgneb intervjuu Kalev Reiljaniga.

Kuidas sinu enda Soome minek alguse sai?

Oli üks suhteliselt külm veebruaripäev ja olin tütrega parasjagu teatris. Vaheajal helistas Valdur (Laid),  kes oli äsja valitud Soome maajuhiks. Ta pakkus võimalust asuda enda meeskonnas tööle. Andis mulle poolteist päeva aega mõelda, et asuda Sonera tehnoloogiadirektoriks. Olin Eestis viimased kuus aastat sarnast ametit pidanud ja mõtlesin juba nii või naa natuke uute väljakutsete peale. Varasem koostöö Valduriga oli väga positiivne. Mulle meeldis see mõte ja väljakutse, mida Valdur pakkus.

Ära kunagi eelda midagi selle kogemuse pealt, mis sul varasemalt on. Ürita inimestega suheldes aru saada, mismoodi selles keskkonnas asjad toimivad ning arvesta kultuuri ja turu eripäradega. Kuigi telekomiäris on palju sarnasusi, on Soome ja Eesti väga erinevad turud. Ja kuigi soomlased ja eestlased on sarnased, on meil ka päris palju erinevusi.

Kas Valduri ja sinu ametiajal toimunud muutusi saab ka juba mõõta?

Saab ikka. 2014. aasta läks paljuski organiseerumise ja läbipaistvuse loomise peale. Inimeste innustuvus ja motivatsioon on ettevõttes paranenud – seda on näha ja me oleme seda ka mõõtnud. Inimestelt saadud tagasiside ettevõtte arengute kohta on olnud valdavalt positiivne, kontoris ringi kõndides näeb rohkem naeratavaid ja innustunud nägusid. Lisaks on ka mõõdetavaid ärilisi saavutusi – klientide kogemus on paranenud, eriti mobiilvõrgu teenuste kvaliteet on teinud olulise hüppe. Viimase aasta jooksul oleme suutnud rohkem uusi teenuseid turule tuua kui eelneva kahe aasta jooksul kokku. Ja äritulemused vastavad esimest korda viimase viie aasta jooksul üldjoontes omanike ootusele.

Nii et uute juhtide tulek ikkagi raputas organisatsiooni?

Jah. Muutunud on näiteks otsuste tegemise kiirus ettevõttes. Praeguses organisatsioonis me ei oota ühegi olulise otsusega, vaid võtame need kiiresti arutusele ja teeme kiiresti ära. Anname inimestele võimaluse teha tööd ning hoolitseme selle eest, et juhtimine ei piiraks ettevõttes tegutsemise vabadust. Täna ehitame me Soomes 4G mobiilivõrku rohkem kui kunagi varem: kui aasta tagasi ehitasime uut mobiilivõrku 4 tugijaama nädalas, siis täna ehitame 50 tugijaama nädalas.  Oleme teinud olulisi muudatusi võrguehituse protsessides ja töökorralduses, mis võimaldab meil võrku ehitada ja arendada oluliselt kiiremini, paindlikumalt, tõhusamalt ja väiksemate kuludega.

Kas oled saanud Soneras ellu viia ka mõne sellise teenuse, toote või tehnoloogia, mis oli varem Eestis juba olemas, aga Soomes mitte?

Hetkel ühtegi sellist konkreetset toodet või teenust välja tuua ei saa. Mõned asjad on küll töös, aga nendest ei saa hetkel veel rääkida.Kuid varasem Eesti kogemus on tulnud mulle palju kasuks. Kuna Eestis oli organisatsioon väiksem, tegime asju kiiremini ja paindlikumalt kui Soomes. Eriti puudutab see kliendiga seotud protsesside toimimist ning üldse erinevaid ettevõttes toimivaid protsesse. Soomes saame selliseid kogemusi kui mitte kopeerida siis kindlasti kasutada.

Millised on Sonera arenguprioriteedid?

Üks prioriteet on, et Sonera oleks hea koht, kuhu tehnoloogiatalendid tööle tulevad. Täna oleme me n-ö Harju ehk Soome mõistes Uusimaa keskmised. Meie positsioon tööandjana on Soomes täna natuke nõrgem kui Eestis. Seetõttu tegeleme aktiivselt juhtimiskvaliteedi parandamisega – et juhid oleksid rohkem coachid kui managerid. Kui meil on särasilmsed ja inspireeritud inimesed, tulevad ka tulemused ja ettevõtte edu. Teine oluline teema on kliendikogemus. Üks klienditeenindaja võib ühes ajaühikus muuta õnnelikuks või õnnetuks ühe kliendi.  Insener võib ühes ajahetkes sama teha tuhande või enam kliendiga.  Kuna meie äri baseerub tehnoloogiatel, on üks minu eesmärke viia kliendikogemuse juhtimine ka tehnoloogiaüksuses iga insenerini. Selle kaudu soovime muuta kliente õnnelikumaks ja parandada nende elukvaliteeti.  Meie võimekus jälgida kliendi teenuseid ja saada aru, kuidas kliendid neid kasutavad, pole hetkel väga kõrge. Siin ehitame üles paremat teenuste jälgimist ja haldamist.

Kolmas prioriteet on võrgu arendamine. Täna investeerime Soomes võrku üle 200 miljoni euro aastas. Soovime, et meie teenused jõuavad klientideni seal, kus seda oodatakse ning et võrgu ehitamine ja opereerimine toimuks efektiivselt. 

Neljas väga suur valdkond on innovatsioon ja tootearendus.  Soovime, et Sonera oleks tugeva innovatsiooniettevõtte mainega. Täna me seda Soome turul pole. Eestis on Eesti Telekom kindlasti innovatiivsema kuvandiga. Viimane oluline teemaplokk on seotud suure äritransformatsiooniga, mille läbiviimisel on minu meeskonnal oluline roll. Selle raames muudame kõiki oma kliendiprotsesse. Piltlikult öeldes – kui meil on täna 13 erinevat viisi, kuidas saata kliendile arve, siis tulevikus on selleks 1 või 2 viisi.  Meie klienditeeninduse keskkonnad on sedavõrd keerulised, et ärikliendi teeninduse töötaja koolitusaeg on kuni 6 kuud. Igapäevaselt tuleb seal kasutada 12 erinevat rakendust. Tulevikus kasutavad nad ühte rakendust.  Meil on päris mitmeid IT-süsteeme, mis pärinevad 1980. aastatest. Nendest me järgnevatel aastatel loobume ja see on oluline osa minu enda missioonist.

Kui vaadata meie eesmärgikaarti, siis kõige olulisem on inimeste motivatsiooni ja inspiratsiooni parandamine. See, et inimesed tahaksid tulla iga päev tööle ja et oleksime atraktiivne tööandja uutele talentidele.

Soomes on ilmselt tehnoloogiaharidusega talentide leidmine märksa lihtsam kui Eestis?

Praegusel hetkel küll. Tööjõuturg on meie jaoks pigem soodne. Olid ajad, mil Nokia kiirelt kasvas ning inseneridest ja IT-inimestest oli terav puudus. Täna on olukord pigem see, et kui otsime uut inimest, on päris suure osavõtjate arvuga konkursid.

Kas oma meeskonda komplekteerides ei tekkinud mõtet mõni endine hea kolleeg Eestist kaasata?

Kui ma oma meeskonda komplekteerisin, oli aeg väga piiratud ja Eestist kedagi kutsuda oleks olnud väga keeruline. Minu jaoks oli tegu uue keskkonnaga, aega olid loetud nädalad ja ma ei pidanud seda tõesti sel hetkel võimalikuks. Eestist on kindlasti võimalik hea soome keele oskusega inimesi leida, aga ma olen oma praeguse meeskonnaga väga rahul. Samas usun, et Eesti kolleegidel  on kindlasti võimalik ka Sonerasse konkureerida. Paari endise kolleegiga teen ka Sonera küsimustes aktiivset koostööd.

Sonera tegutseb - nagu ka Eesti Telekom – nii mobiili- kui fiksvaldkonnas. Millised on teie olulisemad suunad teenuste arendamisel?

Erakliendi teenustest on meil 4 teenuse kategooriat: mobiilne kõne, mobiilne lairiba, fikslairiba ja televisioon. Ärikliendi teenuste portfell on oluliselt laiem. Kui Eestis on suur osa ärikliendi ärist lokaalne, siis Soomes on kümneid ettevõtteid, kellele pakume teenuseid üle maailma. Ärikliendi portfell on seetõttu ka keerulisem kui Eestis.  Samas on Eestis IT-teenuste portfell sügavam kui Soomes, seda tänu omaaegsele MicroLinki ja Elioni integreerimisele. Samas on telekomi teenuste valik Soomes mõnevõrra laiem – räägime siinjuures klientidest, kelle töötajate arvu saab mõõta kümnetes tuhandetes ning kes vajavad mõnevõrra keerulisemaid lahendusi. Soomes on mobiilside kasutamine oluliselt aktiivsem kui Eestis. Fiksside poolelt on Eesti turg taasrohkem arenenud kui Soomes.

Televisiooni valdkonnas on Eestis mõnevõrra rohkem arenenud äriturg. Soomes on väga suur vabalevis olevate telekanalite hulk, sinna kuulub ca 15 kanalit. Ärilistel operaatoritel on seetõttu tunduvalt raskem tegutseda. Näiteks rahvustelevisiooni YLE rahastatakse endiselt televisiooni maksust, seejuures on YLE üks rikkamaid ringhäälinguid Euroopas. Soomes on ka riigi roll ettevõtluse suunamisel ja kujundamisel palju tugevam kui Eestis. Riigi osakaal majanduses on suurem ja Soomes on oluliselt kaugemale arendatud ka sideregulatsioon. Mulle meeldib Eesti liberaalne lähenemine rohkem, aga soomlastele endile tegelikult meeldib see, et neil on tugev riik ja riigi roll majanduses on suur.

Mida rohkem on regulatsioone, seda rohkem on ju ka rahalisi kohustusi operaatoritel?

Absoluutselt. Me investeerime regulatsiooniga seotud küsimustesse Soomes rohkem kui Eestis. Kuna seda teevad kõik operaatorid, on olukord võrdne – lihtsalt peame selle vajadusega oma ärimudelis arvestama.

Kas Sonera portfellis on ka mõni selline lahendus, mida Eesti telekomiturul  veel ei pakuta, aga mis siin kindlasti olla võiks?

Tehnoloogiliste lahenduste koha pealt ei oska midagi konkreetset välja tuua. Ma arvan, et Eestis on selliseid väikseid ja nutikaid tehnoloogilisi lahendusi pigem natuke rohkem. Ma tunnen natuke isegi puudust  mugavast e-riigist keskkonnast, mida Soomes täna veel pole. Näiteks pangateenusedki on natuke ebamugavamad kui Eestis.  Üleüldiselt on aga Helsingi elamiseks väga meeldiv koht: puhas ja turvaline linn, kus talvel koristatakse lund natuke efektiivsemalt kui Tallinnas.

Kuidas su töö- ja pereelu logistika korraldatud on?

Isiklikus plaanis on see natuke valus küsimus. Kui hakkasin Soomes tööle, oli alguses mõte, et ka pere kolib sinna. Täna pole see teoks saanud ja ilmselt lähiajal ka ei saa. Iga esmaspäeva hommikul lähen koos teiste saatusekaaslastega praami peale ja reede õhtul tulen. Kuna meil on ettevõttes väga head videoühendused, õnnestub mõni esmaspäev või reede ka Tallinnas tööd teha. Kuna mu töögraafik on aga endiselt väga tihe, siis väga tihti seda ei juhtu. Ma olen samal ajal omaks võtnud sellise lähenemise, et nädalavahetusel hoian arvuti kinni ja ei tee tööd. Soomlased ise teevad samamoodi. Ma ei saaks öelda, et Elionis töötades seda väga palju oli, aga seda siiski esines. See on ka Soome ja Eesti väike erinevus, et inimesed austavad Soomes nii enda kui teiste vaba aega natuke rohkem. Keegi naljalt peale tööaega ei helista. Nädalavahetusel on välistatud, et keegi sulle helistab, selleks peab olema väga mõjuv põhjus.  Soomlased on väga töökad, aga nad hindavad kõrgelt ka puhkeaega.

Intervjuu ilmus Eesti Telekomi ärikliendi ajakirjas Lahendus.