Hinrikus: mul on olnud õnne

“Olen saanud hulga rohkem tagasi võrreldes sellega, mis ma investeerisin,” ütles Hinrikus.

Mis olid olulisemad asjad, mida õppisid Skype’is töötades?

Kõige olulisemaks võib pidada head tiimi ja tarku inimesi. Suure ettevõtte ehitamisel on oluline see, et sa suudad koondada enda ümber kõige paremad töötajad ning nende eest ka hoolt kanda. Lõppude lõpuks on meeskond see, mis annab ettevõttele eelise teiste ees.

Palka kõige targemad inimesed ning palka inimesi, kellel on kõva sisemine ind asjade tegemiseks. Kui anda tarkadele ja motiveeritud inimestele vajalikud tööriistad, võib juhtuda suuri asju.

Transferwise on kasvanud meeletu kiirusega (umbkaudu 15–20% kuus – toim). Mis on nii kiiresti kasvamise suurimad väljakutsed?

Ma arvan, et suurim väljakutse on säilitada tasakaal korra ja kaose vahel. Eelmise aasta hakul oli meil 50 töötajat. Nüüd on meil rohkem kui 400. Seega tekib paratamatult üksjagu kaost.

Kirjelda enda aktsiaportfelli.

Läbi aastate on mu portfell olnud jaotatud erinevate investeeringute vahel. Aktsiate, kinnisvara, võlakirjade ja idufirmade vahel.

Milliseid investeerimisstrateegiaid või -filosoofiaid Sa kasutad?

See on keeruline teema. Kui sa tahad olla investeerimises hea, on vaja selle alla panna palju aega. Tuleb selgeks teha, mida sa oma portfellilt ootad ning kui paljuga oled nõus riskima. Kui teadmine, et võid kaotada oma investeeringust 10% hoiab sind öösiti üleval, siis ei peaks sa investeerima millessegi, millega seda juhtuda võib.

Ma ei ole kunagi omanud ühtegi avalikku aktsiat. Ma ei usu, et see, kui ma tund aega ühe ettevõtte majandustulemusi uurin, tähendaks, et ma suudan langetada parema otsuse kui professionaalsed investorid, kellel on parem ligipääs ettevõtetesse ja hulga rohkem informatsiooni.

Räägi palun lähemalt enda investeeringutest idufirmadesse.

Olen teinud ligikaudu 25 ingelinvesteeringut vahemikus kümnest tuhandest sadadesse tuhandetesse eurodesse. Mul on olnud nendega üksjagu õnne. Olen investeerinud mitmesse firmasse, mis on nüüdseks maha müüdud. Olen saanud hulga rohkem tagasi võrreldes sellega, mis ma investeerisin.

Kuidas Sa valid välja ettevõtte, millesse investeerida? Kas Sa teed fundamentaalse analüüsi, otsustad kõhutunde alusel vms?

Ma usun, et varajases staadiumis idufirma puhul fundamentaalne analüüs ei toimi. Excel on väga ohtlik relv ning seal saab kõike ette ennustada. Enamik, mida inimesed selle abil prognoosivad, kuulub pigem fantaasia valdkonda. Selle alusel saab küll teada, milline on ettevõtte finantsstruktuur, mistõttu on tal siiski oma koht olemas.

Kui investeerid varajases staadiumis ettevõttesse, siis investeerid sa meeskonda ja nende visiooni, kuigi see võib aja jooksul muutuda. Hea näide sellest on Instagram, mille Facebook ostis miljardi eest. Selle loojad alustasid plaaniga luua midagi hoopis teistsugust, kuid aru saades, et see, mida nad looma asusid, ei toimi, muutsid nad suunda. Seega on tähtis mõelda sellele, mis meeskonda innustab ning milleks nad võimelised on.

Mida Sa arvad inimeselt inimesele laenamise platvormidest?

Pean seda väga huvitavaks ja perspektiivikaks. Meie Transferwise’iga võtsime samamoodi ühe pangateenuse rahaülekannete näol ning ehitasime selle selliseks, nagu see peaks 21. sajandil olema. Leian, et see on igati loogiline ja mõistlik formaat, ning seda kinnitab ka loodud otselaenuplatvormide edu. Investorina olen huvitatud ka sellesse valdkonda investeerimisest.

Kas oled mõelnud Kreekasse investeerimisest?

Ma pigem jookseksin nii kaugele kui võimalik. Ma olin Kreekas paar kuud tagasi puhkusel ning olukord seal oli võrdlemisi depressiivne. Selge on see, et Kreeka tulevik on valuline.

Millised erinevused on Eestis ja Inglismaal äri ajamisel?

Eestis äri ajamine on minu hinnangul väga lihtne ja mugav. Alustades arenenud IT-valdkonnast, digiallkirjastamisest jms ning lõpetades sellega, et kõik on käe-jala juures, kõik inimesed tunnevad üksteist. Probleemiks on aga Eesti turu väiksus ja klientide vähesus. Samuti on raske on saada investoreid otseselt Eestisse investeerima. Investorid ei taha väga siia tulla, puhtalt näiteks selle pärast, et siia on vähe otselende. Seega peab ise nende juurde minema. Kui neile sinu äriidee meeldib, siis sa lisad ühe takistuse, öeldes, et sa tahad, et nad investeeriksid Eesti ettevõttesse, kuna nad ei tunne Eesti ärikultuuri ja seadusi. Palju targem oleks need takistused kõrvaldada ning minna investori juurde jutuga, et oleme ettevõte, mis paikneb Eestis, aga meie turundust korraldatakse Suurbritanniast. Nii et kui te investeerida soovite, saate seda teha Suurbritannia harusse, millel on IASi kvalifikatsioon (rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – toim). Niiviisi on hulga lihtsam investeeringut saada. Nad tulevad Eestisse, kui sul on erakordne ettevõte, kuid oleme ausad, enamik ettevõtteid ei ole erakordsed.

Kuidas kaitsta oma äriideed või prototüüpi selle eest, et keegi seda ära ei varastaks?

Ei saagi. Ning see ei olegi oluline. Kui sa oled oma idee suhtes kirglik ning oled selle kallal kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud, siis ei suuda keegi pärast lühikest tutvustust seda sama hästi teha, kui sina. Kui suudab, siis ilmselt oligi see sitt idee. Hea näide sellest oleks Groupon (kuponge ja voucher’eid pakkuv ettevõte – toim), millel oli maailmas väga palju kloone ning lõpuks polnud kellelgi võimalik äri teha.

Enamjaolt muretsevad inimesed ideede varguse pärast asjatult. Ideed eraldiseisvalt on päris väärtusetud, selleks, et need toimiksid, on vaja pädevat meeskonda.