Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksa revolutsioon tõmbab Eesti firmad kaasa
See tähendab väga suurt vajadust uute ITpõhiste ärimudelite, tarkvaraarenduse ja ITlahenduste järele.
“Eesti firmadel on see kompetents olemas, et olla osa selle tööstuse uue väärtusahela loomisest,” on Ericsson Eesti tegevjuht Seth Lackman optimistlik. Seda ütleb ta küll eelkõige kui Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige.
Koos Saksamaa suursaatkonnaga korraldab ITL maikuus Tallinnas konverentsi Tööstus 4.0, et kahe riigi osapooled kokku viia.
Suhtlevad masinad ei ole ulme
Saksamaal on tööstusrevolutsiooni neljas laine väldanudjuba vähemalt aastast 2013, mil kantsler Angela Merkel selle n-ö välja kuulutas. Vedajaks ja tõukajaks on siiski ettevõtted, ülikoolid ja teadusasutused.
“Kui tähtis on see Saksamaale, oli näha maailma suurimal tööstusmessil Hannoveris, kus Tööstus 4.0 oli tänavu peateema,” rääkis Saksamaa suursaadik Eestis Christian Matthias Schlaga. See, et seadmed omavahel ise suhtlevad, ei ole enam ulme.
Kui rehkendada nii, et tööstusrevolutsioon 1.0 oli tootmise mehhaniseerimine vee ja auru jõul, 2.0 masstootmise leiutamine ja 3.0 automatiseerimine, siis 4.0 ühendab tööstustootmise etapid interneti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil täiesti uuel moel. “Efektiivsus paraneb oluliselt ja sellega konkurentsivõime,” ütles Schlaga.
Ja see on tähtis, sest muu maailm ei maga – infotehnoloogia ja tootmisprotsesside ühitamisega tegelevad nii USA kui Aasia Hiinaga eesotsas. Ehkki nimetamise viis võib olla erinev – Saksamaal Tööstus 4.0, Eesti uue valitsuse koalitsioonilepingus “asjade interneti lahendused”.
“Eesti peab nende trendidega kaasas käima,” ütles Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk, “muidu minetame oma konkurentsivõime.” Sest kui tahame toota suuremat lisandväärtust ja saada paremat palka, tuleb konkureerida parimatega, mitte odavaimate tootjariikidega. Koostöö Saksamaaga annaks Kolgi sõnul Eesti ettevõtetele hea võimaluse saada osaks Saksamaa firmade suuremast väärtusahelast.
Või vastupidi – taoline koostöö Saksa firmadega võib muutuda järjest problemaatilisemaks, kui ei ole sarnaseid tootmismeetodeid ja -filosoofiat, märkis suursaadik. “Kui Eesti tahab hoida oma tööstuse konkurentsivõimet ja olla järjest enam partner Euroopa tööstusmaailmale, siis pole muud alternatiivi kui arenguga kaasa minna,” ütles Schlaga.
Balti riikides on käinud näiteks autotootja Volkswageni esindajad maad kuulamas, kuivõrd siinseid firmasid saaks mitmeid riike hõlmavasse tootmisahelasse lülitada.
Hetkel kuum
Suursaadiku arvates oleksid Saksamaa ja Eesti ideaalsed partnerid – Saksamaa tööstusega ja Eesti oma IT-oskuste ja e-asjadele avatud mõttelaadiga, milles mitmed maad Eestile alla jäävad.
Harley Davidson kuue tunniga
Oma lemmiknäiteks sellest, mida tootmisprotsessi efektiivsuse tõstmisega teha saab, toob Seth Lackman Harley Davidsoni mootorratta. Varem kulus selle valmistamiseks täpselt kliendi nõudmiste järgi 21 päeva. Praegu valmibtellimus kuue tunniga. “Tulevikus suudadindividualiseeritud tooteid teha masstootmise hinnaga,” võttis Lackman 4.0 kontseptsiooni kokku.
Ka tema rõhutas head võimalust Saksa ettevõtetelt õppida ja koostööd teha, sest kellelgi ei ole veel kõiki vastuseid. Eesti IT-firmad on igati tasemel ning mitmed targad lahendused – näiteks logistikas – juba toimivad. Muule maailmale on kindlasti huvitav ka Eesti ühiskonna üldine valmisolek e-lahendusi kasutusele võtta. Ja Eestil on olemas Xtee, mis ühendab andmebaase ja võimaldab turvalist andmeedastust, mida vajavad ka 4.0 kontseptsiooni juurutavad ettevõtted.
Kolk pidas oluliseks eraldi osutada, et kontseptsioon 4.0 ei puuduta üksi patsiga IT-osakonna juhte. See puudutab kogu tööstust ja ühiskonda laiemalt. Ka pankureid, kes oma rahale targemat rakendust otsivad kui Lõuna-Euroopa kinnisvara.
Väheoluline pole seegi, et Saksamaa on Euroopas praegu tugevaimaid majandusruume. Aeg on julgemalt vaadata Balti riikidest ja Põhjalast kaugemale.
Seotud lood
Eesti tootlikkus jõuab Soomele järele mõnekümne aastaga, kuid järelejõudmise kiirus sõltub üha enam sellest kuidas oskame kombineerida tööjõudu ning kapitali, rääkis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel Arengufondi seminaril.
Eesti Loto on Eesti ainus lotomängude korraldaja, kelle mänge mängib igal aastal ligikaudu 400 000 inimest. Lisaks mängurõõmule toetab iga ostetud lotopilet olulisi Eesti ühiskonna valdkondi, sest osa hasartmängumaksust suunatakse kultuuri, spordi, hariduse ja teiste avalike hüvede rahastamiseks. Aastate jooksul on selle abil toetatud nii suuri kultuuriobjekte nagu Eesti Rahva Muuseum ja KuMu kui ka arvukaid stipendiume.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele