18. jaanuari seisuga on taotlusi enim tehtud Soomest (224), teisel kohal on Venemaa (109), kolmandal Läti (38), neljandal USA (34) ja viiendal Suurbritannia (22). Aga taotlusi on saabunud ka nt Uus-Meremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost.
Taotluste läbivaatamiseks on ette nähtud 10 tööpäeva. E-digiID taotluste suhtes tehtud positiivsed otsused seisuga 18.01.2015 on järgmised: 1. Soome (133); 2. Venemaa (64), 3. Läti (21), 4. Suurbritannia (17), 5. USA (16).
Esimesteks ameeriklastest Eesti e-residentideks said Eesti juurtega riskikapitalist ja investor Steve Jürvetson ning tema kolleeg Tim Draper.
Samal teemal: ÄRIPÄEVA KINNISVARAKONVERENTS 2015 toimub 18. veebruaril ja seal räägitakse ka teemal, kas Eesti e-residentsus paneb rohkem venelasi Eestisse kinnisvara ostma.
Advokaadibüroo Sorainen tõstis oma uudiskirjas klientidele esile digi-ID eelised ja kitsaskohad:
Digi-ID eelised välismaalasele: loodav ligipääs e-teenustele võimaldab e-residendil paremini ja otsesemalt kontrollida oma Eesti ettevõtete tegevust, vähendab vajadust vahendajate kasutamise järele ning kaotab ära vajaduse sõita Eestisse üksnes selleks, et tegeleda ettevõtte asjaajamisega. Samuti saab digi-ID-d kasutada asjaajamises mis tahes muu riigiga, kus digi-lahendused kättesaadavad on. E-residentsus ei anna välismaalasele Eestis elamise luba ega õigust Eestisse siseneda.
Digi-ID kitsaskohad välismaalasele: Mõiste "residentsus", mis on kasutusele võetud teenuse reklaamimise eesmärgil, võib aga kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Näiteks võib digi-ID kasutamine mõjutada tõlgendust sellest, kus asub äriühingu püsiv tegevuskoht või kust äriühingut tegelikult juhitakse. Nii võib Eesti äriühingu juhtimine välisriigist viia äriühingu poolt teenitud tulu topeltmaksustamiseni. Seda põhjusel, et rahvusvaheliste maksureeglite järgi võib maksustamise õigus olla nii sellel riigil, kus äriühing on registreeritud, kui ka sellel riigil, kust äriühingut juhitakse. E-residentsusega kaasnevate maksuprobleemide ennetamiseks on mõistlik planeeritavad tegevused ning äriühingu juhtimise mudel maksuspetsialistiga läbi arutada. Täpsemalt loe teema kohta meie maksuspetsialisti Kärt Anna Maire Kelderi artiklist „E-residentsuse varjatud karid ehk mis juhtub teisest riigist juhitud äriühinguga“.
Seotud lood
Väikses Vormsi vallas elab aastaringselt umbes 200 inimest ja saarerahvana ollakse pidevalt valmis ka olukorraks, kus ühendus mandriga on häiritud. 10 ametnikuga vallavalitsus peab väikese meeskonnaga ära tegema sama paberitöö ning täitma samu küberturvalisuse ja infoturbe nõudeid, kui märksa suuremad omavalitsused.
Hetkel kuum
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele