Kui seda ei tee Eesti, teeb seda keegi teine

Lubage, et küsin ühe lihtsa Mnemoturniiri stiilis küsimuse: “Enamik maailma kõige väärtuslikematest ettevõtetest on registreeritud ühes kindlas kohas. Kus?” Vastuseks on USA Delaware'i osariik, kes on suutnud enda juurde meelitada Apple'i, Google'i, Coca-Cola, aga ka meie oma Grabcadi. Põhjuseks, miks firmad ennast seal registreerivad, ei ole eelkõige madalad maksud või asukoht, vaid usaldusväärne äriseadustik.

Asukoht ei ole tähtis. Apple ja Google tegutsevad füüsiliselt Silicon Valleys, Coca-Cola tegelik kodu on Atlantas, Grabcad on Eestis. Aga samal ajal on nad kõik ka seotud Virumaa suuruse Delaware'iga. Osariik hakkas teadlikult „ettevõtluse paradiisi“ ehitama üle 100 aasta tagasi ning selle tegevuse kaudu saadav frantsiisimaks moodustab siiani viiendiku osariigi tuludest.

Delaware'iga sarnaseid lugusid on mitu. Lugusid, kus piirkond või väikeriik on suutnud õigete otsuste ja parema keskkonnaga enda külge meelitada suurel hulgal kapitali. Šveitslased tegid läbimurde aastal 1934, mil uue pangandusseadusega muudeti panga ja isiku vaheline suhe sama salajaseks kui arsti ja patsiendi suhe. Viimastel aastatel on Šveits küll olnud sunnitud pangasaladuse reegleid lõdvemaks muutma, kuid edu on juba saavutatud. Šveitsi tehtut kopeerisid Luksemburg ja Lichtenstein, kes on samuti, hoolimata oma riigi väiksusest ja loodusvarade vähesusest, suutnud kasvatada elanikkonna heaolu ja säilitada oma riigi kultuuri.

Praegu on Eestis 1,3 miljonit inimest ja umbes 70 000 ettevõtet, kellest aktiivselt tegutsevad umbes 30 000. See on väike turg. Majandusruum, kus meie inimesed ja ettevõtted peamiselt tegutsevad, on tänu Venemaa sündmustele viimase poolaasta jooksul pigem kahanenud kui kasvanud. Samas, ilma tulubaasi suurendamiseta ei ole võimalik tõsta elanike elukvaliteeti. Vaja on rohkem inimesi ja ettevõtteid, kes kõik panustaksid Eesti majandusse.

Mis on võimalikud lahendused?

Variant 1: Orgaaniline kasv. Rohkem lapsi tähendab suuremat elanikkonda. Egiptuses kasvab elanikkond igas kuus 100 000 inimese võrra, aastaga üle miljoni. Üks aasta ja üks Eesti täis inimesi juures. Eestis rahvaarv ei kasva, vaid kahaneb, millesse oma panuse annab väljaränne. Seega orgaaniline kasv ei anna kiiret tulemust.

Variant 2: Immigratsioon. USA, Saksamaa, Inglismaa näitel saab täiendavate töökäte sissetoomisega oluliselt parandada majanduse konkurentsivõimet ja suurendada tulubaasi. Eestis on võõrtööjõu sissetoomine limiteeritud, kuid isegi elamislubade müügi skandaali ajal ei jõutud maagilise numbrini 1200. Aga isegi kui jõuaks, ei oleks sellest palju abi, kui koos väljarändega kaob 5000 inimest aastas. Arvestades, et Rootsis ja Soomes on sotsiaalsed garantiid immigrantidele oluliselt paremad, siis sellel laiuskraadil oma atraktiivsust suurendada on Eestil pea võimatu ning isegi kui meie tahaks, ei taha immigrandid meile tulla.

Mis tõi meid siia, ei vii enam edasi. Oma majandusruumi ja kliendibaasi suurendamiseks vajame olulist murrangut – üleminekut, mis viiks ühelt kvaliteedilt teisele. Vajame uutmoodi mõtlemist, mis ei ole enam regionaalne, vaid globaalne.