Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas leida raha alustavale idufirmale?
Suurepärasele ideele tulnud start-up’i-seltskonnale võib tunduda lootusetu oma tulevikuprojekt kunagi teoks teha, sest raha selleks ei näi kusagilt tulevat, kuid tegelikult uitab turul ringi päris palju investoreid, kes kibelevad veenvatesse meeskondadesse ning visioonidesse raha paigutama.
Kui esimest ideealget on keeruline ühele tõsiseltvõetavale investorile maha müüa või napib isegi julgust tema jutule minekuks, tasub vaadata pisemate panuste poole. GameFoundersi ja iCapitali investori Sven Illingu sõnul on moodne trend investeerimismaailmas crowdfunding ehk ühisrahastus, mille puhul saavad tuhanded inimesed panustada väikeste summade kaupa start-up’idesse. Näiteks USAs saab selliseid tehinguid teha ka muidu nõutud investorilitsentsita. Crowdfunding’usse saab panustada näiteks rahvusvaheliste veebiplatvormide, nagu Kickstarter ja Indiegogo, kaudu, kus rahasüsti ootavad projektid üleval ripuvad.
Sõbrad tulevad appi. Täiesti arvestatav rahastajate seltskond on ka start-up-ettevõtjate endi sõbrad, sugulased ja vanaisad-vanaemad ehk idufirmade terminoloogias FFF – friends, family and fools. Sõbrad-pereliikmed investeerivad oma tuttavate ettevõtetesse igal aastal ligi 60 miljardit USA dollarit. Ingelinvestorid aga investeerisid Illingu sõnul näiteks 2010. aastal pereliikmete kõrval vaid 20 miljardit dollarit kokku 62 000 ettevõttesse. Riskikapitalistid omakorda investeerisid 22 miljardit vaid 2800 ettevõttesse.
Lisaks pisemate summade kaupa stardiraha korjamisele on alati võimalus kasutada ka traditsioonilisi äriingleid ja riskikapitaliste. Eesti äriingli Erki Mölderi sõnul tuleb aga meeles pidada põhimõtet, et enne, kui kaasad investori, mõtle, kuidas temast võimalusel lahti saada. “Kõiki investoreid huvitab oma investeeringu kasvatamine. Kaasates sõprade-sugulaste raha, ei huvita neid, kuidas see investeering end ära tasub, nad tahavad, et sa lihtsalt õnnelik oleksid,” ütles Mölder.
Tee selgeks rahapakkujate lemmikteemad. “Äriingel investeerib oma isiklikku raha ning üldjuhul pole tal survet, et ta peaks investeeringust mõne aasta pärast väljuma, riskikapitalist aga kasutab investeerimisfondide raha ning seega on ta paratamatult huvitatud keskmiselt 5–7 aasta jooksul selle firma osaluse maha müümisest, et fondi investoritele raha tagastada,” selgitas Illing.
“Äriinglid investeerivad sageli koos. USAs on tüüpiline äriinglite tiim 5–7-liikmeline, igaüks panustab umbes 35 000 dollarit. Samas on tekkinud ka n-ö superinglid, kelle puhul võib arvestada ligi miljoni dollari panustamisega alustavasse ettevõttesse. Hinnanguliselt on USAs 300 000 äriinglit ning ligi 300 äriinglite klubi,” rääkis Illing.
Riskikapitalistide puhul tuleb Illingu sõnul aga teada, mis on huviorbiiti võetud riskikapitalifondi n-ö sweet spot ehk millise valdkonna ning millises faasis ettevõtetesse nad investeerivad. Seega on enne riskikapitalistidega kohtuma minekut oluline eeltööd teha. Investorid panustavad üldjuhul raha ikka nendesse valdkondadesse, mida nad ise piisavalt tunnevad.
Müü teenust ette. Click & Grow juhi Mattias Lepa sõnul tasub otsida investoriteks inimesi, kes tahavad liikuda alustava ettevõttega samas suunas. See tähendab, et teenust saab n-ö ette müüa, kaasates investeeringuid potentsiaalsetelt klientidelt. Lepp tõi heaks näiteks teise idufirma Grillcube’i, mis kaasas esmalt raha oma valdkonna ettevõtjatelt, kellelt Grillcube ostab ise nüüd oma grillimiskarpide pakkimise teenust.
“Me ei kaasanud omal ajal perekonna ega sõprade-tuttavate raha, praegu oleks see aga esimene koht, kust ma läheksin investeeringut küsima. Samuti püüaksin kaasata investeeringuid plastmassitootjatelt meie lillepottide tarvis või nendelt tehastelt, kes toodavad meile elektroonikat,” selgitas ta.
Algfaasis idufirmadesse investeerimine on investorite jaoks suure riskiga tehing ning selliste tehingute puhul on edukuse tõenäosus enamasti vaid 10–40 protsenti, rääkis Tallinna Ülikooli ettevõtluslektor ning Ajujahi üks programmijuht, mitme ettevõtte nõustaja Tarvo Tamm. Sellepärast kaasatakse raha mitmes voorus, millest kõik ei pruugi edukad olla – sellest ei tasu heituda. Tamm lisas, et iga investor eeldab ettevõttelt raha kaasamise võimekust välismaalt.
Moodne trend – investeering laenuna. Kui investor ei usu uude lennukasse start-up-projekti nii palju kui alustav ettevõtja ise, siis annavad riskikapitalistid Tamme sõnul viimase aja trendina idufirmadele ka konverteeritavaid laene.
“Kui investor usub, et start-up’i idee on väärt ühe miljoni euro suurust investeeringut, kuid alustav ettevõtte ise usub, et tema idee väärib vähemalt nelja miljonit, aga ei saa investoriga nii suure summa peale kokkuleppele, võib investor ettevõttele hoopis laenu anda,” rääkis Tamm. “Järgmise ringi rahastamisel saab laenu andnud investor allahindlust, võrreldes lisanduvate investoritega, saades n-ö lisaaktsiaid. Võlakiri kannab intressi, mis on enamasti 6–12 protsenti.”
Hetkel kuum
Bootstrapping ehk kuidas end ise lendu tõmmata?
Üleilmselt edukas start-up, praegu kinnisvara lühiajaliseks üürimiseks veebilehte pidav Airbnb alustas 2008. aastal hommikuhelveste kokkuostmisega. Nimelt oli USAs parasjagu presidendivalimiste aeg ning nad pakkisid ümber 500 karpi hommikuhelbeid Obama piltidega ning sama palju tema konkurendi McCaini piltidega. Obama pildiga helbed teenisid neile eBays idufirma seemnerahaks 20 000 dollarit, McCaini helbed polnud aga nii edukad ning nende ülejäägi sõid nad ära.
Praegu hinnatakse ettevõtte väärtuseks 2–4 miljardit dollarit. Airbnb haldab saiti, kus inimesed saavad oma kinnisvara lühikeseks ajaks välja üürida – alustades elutoasohvadest, lõpetades erasaartega. Teenus on raputanud hotelliäri kogu maailmas. Sadakond riskikapitalisti ei võtnud neid jutule, arvates, et see pole seaduslik tegevus. Üks investor käskis neil parem idee välja mõelda. Airbnb arendas salaja siiski algset ideed edasi ja edupotentsiaali kogudes hakkas see ka investorile meeldima.
Investor tegi mulle ise äriplaani
Mattias Lepp Click & Grow
Enne esimese investori juurde minemist olin ma kokku puutunud sellise taimekasvatustehnoloogiaga nagu aeropoonika – NASA arendatud ilma mullata toimiv taimekasvatus. Rääkisin investorile, kuidas ma olin enda huvist ehitanud selletaolise kasvulavaga seadmed. Pärast investeeringu saamist hakkasime tehnoloogiat arendama ning saime aru, et aeropoonikat pole siiski võimalik lillepotti panna. Pidime uue tehnoloogia välja mõtlema.
Eurodesse ümber arvutatuna oli meie esimene investeering 250 000 eurot, kuid nii suure summa saamise juures olin ma läinud investori juurde ilma igasuguste äriliste teadmisteta. Investor tegi mulle ise finantsplaani ja hoolitses ettevõtte ärilise arengu eest. Esimese kolme kuuga müüsime 5000 potilille. Meie esimesest investeeringust pidi jätkuma kauemaks, kui tegelikkuses välja kujunes. Arendus läks aastaga hulga kiiremaks, seega pidime leidma kiiresti ka uue investori.
Kust leida abi ja infot investeeringute kaasamise kohta?estban.ee
Koondab investeerimisvalmidusega varajase staadiumi Eesti ¬investoreid.SmartCapInvesteerinud Eestis üle 25 miljoni euro, lootust on veel vähemalt paarikümnele miljonile.AngelListKoht, kuhu start-up üles panna. Külastab iga päev üle paarikümne tuhande investori.Kickstarter, IndiegogoSuured ühisrahastusplatvormid, võimalik korjata investeeringuid väikeste summade kaupa.
Kuidas pääseda investorite rahani?
1. Pane kokku oma meeskond. Investorid on alati julgemad investeerima, kui nende ees seisab vähemalt kolm ühte ideesse uskuvat inimest kui vaid üks ideegeneraator. Kui ka sellest ühest ideest ei saa asja, võib investor meeskonnas tervikuna siiski potentsiaali näha ja panustada hiljem sama meeskonna uutesse tegemistesse.
2. Räägi kaasahaarav lugu. Paljulubava meeskonna kõrval investeerivad investorid eelkõige visiooni. Investorid tahavad kuulda veenvat lugu ning näha head visiooni, kuidas see lugu jätkuda võiks. Heas loos võib peituda võtmesõna edaspidiseks eduks, kui investor mõistab, et tema ja alustava ettevõtte visioonidel on palju ühisosi.
3. Leia üles õige valdkonna investor. Iga investor eelistab neid valdkondi, mida ta ise tunneb, seega pole mõtet pakkuda riistvara valdkonda kuuluvat leiutist tarkvarale keskendunud investoritele. Enne on seega väga oluline teha ära eeltöö, et selgitada välja, millise valdkonna ning millises faasis ettevõtetesse huvialused investorid raha paigutavad.
4. Ära panusta liialt energiat esialgu ebavajalikku tegevusse. Turunduse, videote tegemise, plakatite kujundamise jms asemel keskendu ettevõtte algfaasis toote arendamisele ning õige sihtgrupi leidmisele.
5. Pane oma ideed üles avalikesse listidesse. Neis kolab palju investoreid, kes otsivad projekte, kuhu raha paigutada. Kunagi ei tea, millal õnn võib naeratada.
6. Ära satu masendusse, kui esimestes voorudes ei õnnestu raha kaasata. Suure riskiprofiiliga investeeringute puhul on õnnestumise tõenäosus vaid 10–40%, sellepärast tehaksegi neid mitmes voorus.
Autor: Urve Vilk, Mari Mets
Seotud lood
Neljapäeval, 3. juulil võib Tehnopoli inkubaatoris kuulata riistvara idufirmade teemalisi ettekandeid kolmelt riistvarakiirendi Buildit tippmentorilt.
Eesti tehnoloogiafirma Click & Grow, populaarsete nutiaedade “Smart Garden” looja, toob turule nutifarmi “Smart Farm”, mis pakub modulaarset lahendust nii tarbijatele kui firmadele, kes soovivad kasvatada värsket toitu. Tegemist on ettevõte seni suurima taimekasvatusmasinaga.
Tartu Ülikool avas eelmisel aastal Narva kolledžis uue magistriõppekava „Robootika ja andmeteaduse rakendused“. Praegu on käimas avalduste vastuvõtt uutelt üliõpilaskandidaatidelt.
Viimased uudised
Küberturvalisus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äritehnoloogia esilehele